Saksamaal esietendub Jüri Reinvere ooper “Minona”

132

Jüri Reinvere toob tänavusel Beethoveni aastal lavale uudisteose: Saksamaal Regensburgi teatris esietendub tema kolmas ooper “Minona”, mis on lugu Beethoveni väidetavast tütrest. Esietendus on 25. jaanuaril.

Ooperi tellis Jüri Reinverelt Baieri liidumaal asuv teater Regensburgis. Kogu teatriprojekti toetab Ernst von Siemensi muusikafond. Esiettekandega alustab Regensburgi teater oma Beethoveni 250. sünniaastapäevale pühendatud üritusi.

Ooperi peategelased on Beethoveni väidetav tütar Minona, kes sündis Viinis (eluaastad 1813–1897), ja tema ema, Beethoveni kirja “Surematule armastatule” adressaat, Beethoveni omaaegne klaveriõpilane Viinis Josephine Brunsvik (1779–1821), abielunimega Stackelberg. Kirja oli Beethoven kirjutanud nädalapäevad pärast seda, kui oli taas kohtunud Josephinega 1812. aastal Prahas.

Ooperi libreto on koostanud Reinvere ise. Selle partituuris on olemas kõik suure ooperi komponendid, suur orkester koos ooperikooriga ning solistid. Regensburgis publiku ette tulevat lugu nimetab Berliini lavastaja Hendrik Müller lavaseadeks. Dirigent on Taiwanilt pärit, Grazis ja Zürichis õppinud Chin-Chao Lin (s. 1987), kes on Regensburgi teatris GMD ametis teist hooaega. 

Nimiosas laulab Rumeeniast pärit sopran Theodora Varga, kes on Regensburgis töötanud juba aastaid. Kokku on kahevaatuselises nelja pildiga etenduses laval 13 tegelast. Pärast esietendust on “Minona” mängukavas teatris Bismarcki väljakul veel kolmel õhtul veebruaris, kahel märtsis ning kahel ka aprillis (viimane 15. aprillil), maikuul tuleb kaks ooperiõhtut aga teatri Volksbühnel. “Minona” on Reinvere esimene ooper esietendusega Saksamaal, kuna ta eelmised ooperid esietendusid Soomes ja Norras. 

“Minona” on peale selle, et muusika ja libreto autor on Eestist pärit helilooja, seotud Eestiga ka sisuliselt. Kogu ainestik muutus praegu Frankfurtis elavale Reinverele väga lähedaseks seetõttu, et Minona elas omal ajal pikka aega Tallinnas. Minona elas enam kui kakskümmend aastat, 1819–1842, oma seadusliku isa, baltisakslasest haridustegelase Christoph von Stackelbergi residentsis (kuni viimase surmani) Tallinnas Suur-Kloostri tänaval. Stackelberg oli muu hulgas aastatel 1819–1834 ka praeguse Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor, kogu Eestimaa kubermangu koolide direktor jpm. Märjamaa lähedale oli ta pärandusena saanud Tolli mõisa, mille karjamõisa maa peale rajas hoone Kuuda seminari jaoks. Surm viis ta ära aga enne, kui seminar avati.