Sellest hetkest, kui 1996. aasta novembris võttis Riigikogu vastu otsuse ehitada valmis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia hoone, möödus just nüüd 18 aastat. See, mida jätkuvalt pole, on hoonega kaasnema pidanud saalikompleks (kontsertsaal ja black box tüüp teatrisaal).
„Mistahes eriala professionaalseks omandamiseks on vaja tingimusi. See ei ole nii mitte ainult muusikas, vaid erinevates valdkondades. Muusika ja näitekunsti õpetamiseks, õppimiseks ja esitamiseks on vaja saali. Me ei soovi midagi üleloomulikku, midagi, mis oleks kullast ja karrast või lihtsalt trendikas omada. Me soovime elementaarseid tingimusi professionaalsete ja konkurentsivõimeliste muusikute ja näitlejate koolitamisel. Vaevalt, et me kujutame ette olukorda, kus spordikool rajatakse ilma võimlata?“ ütles Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Peep Lassmann.
1996. aasta novembris vastu võetud Riigikogu otsus nägi ette kolme suure kultuuriobjekti (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kunstimuuseum KUMU ja Eesti Rahva Muuseumi) ehitamist. Praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppehoone valmis 1999. aastal. Esialgne arhitektuurne lahendus sisaldas ka kontserdisaali, mis jäi rahapuudusel välja ehitamata. Akadeemia lõplikku väljaehitamist (koos saalikompleksiga) on taotletud ja kavandatud sellest alates. 2008. aastal taotles Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia Euroopa Struktuurfondide vahendeid saalikompleksi ehituseks, kuid jäädi ainsa avalik-õigusliku ülikoolina investeerimiskavast välja. Hoone ehitus otsustati suunata Kultuurkapitali finantseerimisele. Seoses ERMi ehitusega sellest loobuti, kuid säilis lubadus hoone kaasfinantseerimiseks pärast Haridus- ja Teadusministeeriumipoolset projekti heakskiitmist. 2012. aastal valmis saalikompleksi projektdokumentatsioon. Põhimõtteliselt on Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia ehituse alustamiseks valmis, kuid lõplikku otsust rahastamise osas pole tänaseni tehtud. Saalikompleksi ehituse maksumus on 9 mln eurot. Tänavu 95. sünnipäeva tähistanud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia on väheseid muusika- ja teatrikõrgkoole Euroopas, millel puudub oma kontserdisaal ja õppelava.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia on muusikale ja teatrile spetsialiseerunud avalik-õiguslik ülikool. Siin saab bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel õppida kõiki tähtsamaid muusika ja teatrikunstiga seotud erialasid – orelist ja klavessiinist jazz- ja pärimusmuusikani. Lauljate ja instrumentalistide kõrval koolitatakse heliloojaid, muusikateadlasi, muusikaõpetajaid ja helirežissööre. Avatud on ka kultuurikorralduse magistriõppekava. EMTA lavakunstikool valmistab ette tulevasi näitlejaid, lavastajaid ja dramaturge.
Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia peab tähtsaks Eesti rahvuskultuuri püsiväärtuste ning euroopaliku muusika- ja teatrihariduse akadeemiliste traditsioonide hoidmist, olles samas avatud muusika- ja teatrimaailma uusimatele arengutendentsidele. Kooli tuntuimad vilistlased on Arvo Pärt, Eri Klas, Tõnu Kaljuste ja Erkki-Sven Tüür. Valdav enamik tänase Eesti teatri näitlejatest ja lavastajatest on Eesti Muusika-ja Teatriakadeemia lavakunstikooli vilistlased.
