Kui lõpetasin keskkooli, siis kirjutasin lõpukirjandi teemal “Minu kodukohas on kohe vaja…” Kasutasin selles tsitaate Juhan Liivi luuletusest öeldes, et üks helin mul heliseb rinna sees ja Jakob Hurda kuulsat ütlust selle kohta, et kui me ei saa suureks rahvaarvult, siis peame saama suureks vaimult. Kirjutasin sellest, et minu kodukohas on vaja hoida ja edendada muusikaelu. Kodukohana pidasin silmas Haapsalut ja Läänemaad. Aasta oli siis 1993.
Praegu on 2013. Sellest kõlavate sõnadega ja noorusuljusest pakatava kirjandi kirjutamisest on möödund 20 aastat. Kuid ikka ja jälle tuletab see kirjand mulle ennast meelde. Ja tekitab tunnet, nagu oleksin midagi võlgu. Nagu oleksin midagi jätnud tegemata. Samas on elu läinud nii, et pilli (klaverit, orelit) mängin harva. Kui laulan, siis peamiselt lastele unelaulu ja Haapsalu asemel kasvatan kolme toredat poega hoopis Tallinnas. Sellel kevadel tuli mõte, teha muusikauudiseid koondav portaal. Ning kui mõelda kodukoha mõistet laiemalt, siis ehk aitab loodud Muusikaelu natuke mu seesmist “võlga” kustutada:)
Peamiselt on plaanis koondada siia süvamuusikaga seotud uudiseid nii Eestist kui maailmast. Kindlasti satub mõningaid teisigi muusikastiile nende sekka. Oodatud on kaastööd. Samuti ettepanekud ja mõtted, kuidas seda portaali paremaks teha.
Heade soovidega,
Kristel Üksvärav
