Kammerkoor Collegium Musicale esitles 3. oktoobril 2014 duubelplaati “Unustatud rahvad”. Tegemist on tänavu 7. augustil, helilooja Veljo Tormise 84-sünnipäeval, Tallinnas Mustpeade majas toimunud kontserdi salvestusega. Kontserdil kõlasid kõik kuus osa Veljo Tormise kooritsüklist „Unustatud rahvad“. Dirigent on Endrik Üksvärav ja abidirigent Miina Pärn. Teksti loevad Teele Pärn ja Arno Jürjens. Kontserdi salvestas Klassikaraadio, helirežissöör oli Siim Mäesalu.
„See oli üks väga eriline õhtu ja sellest tuli kaks erilist plaati – ilma midagi muutmata ega ilustamata. Meie jaoks on see oluline mälestus sellest erilisest teosest ja kontserdist,“ ütles koori dirigent Endrik Üksvärav. „Selle kooritsükli kõige tuntum osa on ilmselt „Ingerimaa õhtud“, samas on ka teised osad väga ilusad. Ehk annab see plaat nii mõnelegi nüüd tõuke „Unustatud rahvaste“ noodid näppu võtta ja neid taas esitada.“
Veljo Tormise sari „Unustatud rahvad“ on kuueosaline kooritsükkel, mille moodustavad „Liivlaste pärandus“, „Vadja pulmalaulud,“ „Isuri eepos,“ „Ingerimaa õhtud,“ „Vepsa rajad“ ja „Karjala saatus.“ Sari valmis aastatel 1970–1989 ning selle aluseks on kuue läänemeresoome rahva runolaulud. Veljo Tormis on öelnud, et ta kirjutas „Unustatud rahvad“ ajal, mil need rahvused olid kadunud ning maailma ja võib-olla ka meie endi poolt unustatud.
1989.aasta 27. ja 28. veebruaril tegi tsükli „Unustatud rahvad“ esmaettekande Soomes kahe õhtu jooksul Eesti Filharmoonia kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Selleks ajaks polnud valmis veel „Karjala saatuse“ ja ühtlasi terve sarja viimane osa „Hällilaul.“ Kogu sarja Eesti ettekande tegi kammerkoor Collegium Musicale 4. novembril 2013. aastal.
Tsüklite aluseks olev läänemeresoome vanem rahvalaul põhineb tunnetusel, mida Veljo Tormis on nimetanud katkematuks kulgemiseks. See on miski, mis on omane ainult meie suulisele pärimusele ning kaob seda enam, mida rohkem kirjakeel üldises kultuuripildis domineerib. Kuuleme seda veel viimastel rahvalaulikute salvestustel, kus laul tõepoolest ei katke kunagi. Kõik tsükli „Unustatud rahvad“ osad lõppevad nende kuue rahva mõttelise kadumise ja lahustumisega teiste kultuuride sekka. Viimane osa „Karjala saatuses“ on „Hällilaul,“ mis helilooja sõnutsi justkui hällitab seda rahvast igaviku poole.
Veljo Tormis lõpetas „Unustatud rahvaste“ sarja 1989. aastal. Tänaseks on surnud kõik rahvalaulikud, kelle lauldud laule Tormis oma teostes kasutas. Paljud neist läänemeresoome rahvastest on väljasuremise äärel ja on keeli, mida kõnelevad veel vaid mõned üksikud inimesed. Kuid Veljo Tormis annab kõigile neile igavese elu muusikas ja ei lase meil, kuulajatel, unustada, et kunagi on ka nende rahvaste keel endale laulu tuules igavikku otsinud.
2CD “Unustatud rahvad” saab ost läbi koori kodulehe
