Reedel, 18. aprillil kell 19 kõlab Estonia kontserdisaalis Haydni “Lunastaja seitse viimast sõna ristil” ning Erkki-Sven Tüüri “Reekviem”. Esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja solistid. Dirigent on Tõnu Kaljuste.
Kontserdil soleerivad: Ksenia Kuchukova (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Mati Turi (tenor) ja Uku Joller (bass).
Haydni teos põhineb ristil surma ootava Kristuse seitsmel viimasel sõnal (tegelikult ütlusel, võetud uue testamendi kõigist neljast evangeeliumist). Majesteetlikule sissejuhatusele järgnevad ütluste kaupa seitse süvenenult mõtisklevat aeglast “sonaati”. Lõpuosa “Il terremoto” kujutab Lunastaja surmahetkega kaasnenud maavärinat, mõjudes pärast pikalt kestnud adagio-muusikat plahvatusliku kontrastina. Haydn kasutab siin kolme forte-märki: esmakordne fortississimo muusikaajaloos! Teose algversioon oli orkestrile, “sõnad” olid kirjutatud iga osa nooti, mängijatele muusika keeles edasiandmiseks. Teose tellis 1787. aastal Hispaania sadamalinna Cadizi piiskop esiettekandeks suurel reedel maa-aluses Oratorio de la Santa Cueva kirikus. Kiriku seinad olid kaetud musta kangaga, valguseks üksainus lamp.
Helilooja pidas seda tööd üheks oma elu keerulisemaks – välja kanda seitse järjestikkust adagiot! – ja samas suurimaks saavutuseks, tähtsamaks kui oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad”. Cadizist saabus ebatavaline honorar: šokolaaditort, täis kuldmünte. “Seitset sõna” esitati rohkesti juba Haydni eluajal, eriti versiooni keelpillikvartetile, mis kõige populaarsem praegugi. Seekord kõlavat oratooriumiversiooni dirigeeris Haydn oma elu viimasel kontserdilaval ülesastumisel (1803).
Näiliselt lihtne ja askeetlik, nappide tugevate joontega heliteos annab edasi ristilöömise loo tundevarjundeid. Vaatamata mahukusele ning emotsionaalsele kõrgepingele kostub muusikas siiras, sügav elutarkus. “Lunastaja seitse viimast sõna ristil” on meditatsioon tragöödia muserdavast kaalust ja lootuse püsivusest.
