Akordionist Kulno Malva on elav tõestus sellest, kui efektselt ja mitmekülgselt annab üht pilli mängida. Sellega mehe oskused on piiritud ning lisaks akordionile mängib ta eesti torupilli ja karmoškat. Oma pilliannet on Malva demonstreerinud erinevates folgibändides, näiteks Svjata Vatras ja Nikn Sunsis.
Kuidas sa läbi muusikutee kuulama oled õppinud – kas see, kuidas kuulasid muusikat kümne aasta eest, ja kuidas kuulad praegu, on erinev?
Kahtlemata! Muusika sees olles tekib professionaalne kretinism. Muusika pole pelgalt taust, vaid analüüsiobjekt. Kuulad vormi ja pillide balanssi, mõtled, kuidas ise teeks… Eks see segab ka, tahaks lihtsalt istuda ja nautida, aga õnneks saab head ja originaalset muusikat kuulates analüüsiorgani välja lülitada.
Palju räägitakse, et keegi ei taha enam kuulata akadeemilist muusikat. Kas pärimusmuusikaga on sama mure?
Mulle tundub, et pärimusmuusikat kuulatakse üha enam. Tähtis roll on Viljandi Folgil, mille eeskujul on tekkinud folgifestivale, kus head ja ehedat tuuakse inimesteni peo peal. Ja muidugi pillimängijate-lauljate atraktiivsus ja osavus, mis läheb üha ülesmäge, isegi nii, et tahaks vahel introvertset ja pisut kobistavatki pillimeest kuulata.
Oskad sa anda mõne nipi, kuidas pärimust kuulata?
Tõsi, pärimusmuusikat on väga erinevat, tegijail endilgi on asjast eri arusaam ja tulemus võib varieeruda. Soovitaksin inimestel söödavaks tehtud pärimusbändide kõrval kuulata ka ehedaid asju, kus pole kasutatud trummisette, basskitarre ja muud taolist. Näiteks Cätlin Mägi sooloplaati või Eesti parmupilli kogumikku, Viljandi Lõõtsaklubi lõõtsasarja ja Setu fantastilist laulutraditsiooni. Kes tahab süvitsi minna, võib kuulata Eesti Rahvamuusika Antoloogiat, kust leiab ehedal algkujul palju tuttavaid lugusid.
On sinu jaoks kuulates vahet, kas pärimusmuusika on Eestist või mujalt?
Kui muusika on profilt tehtud ja ma ei kuula seda pärimuse õppimise eesmärgil, pole isegi oluline, kas tegu on pärimusmuusikaga, pealegi pakutakse viimase pähe tihti uusloomingut. Ma isegi pole sellest “patust” puhas. Oluliseks saab see siis, kui presenteerid oma muusikat kui eesti pärimust. Siis peaks ikka teadma, kust lugu pärit on ning kas tegu on uusloomingu-, rahvaliku või pärimusliku palaga.
Mida ise parima meelega kuulad?
Suuremalt jaolt enda harjutamist, aga üldiselt käib mul kuulamine periooditi. Kui otsin uusi lugusid, kuulan arhiivisalvestusi, mõnikord kuulan vaimustunult akordionimuusikat. Autos kuulan raadiokanaleid, mida katkine autoantenn parasjagu võtab. Suurimad elamused olen saanud kontsertidelt ning tooni annab loomulikult pärimusmuusika.
Tallinnas saavad MyFitnessi Solaris spordiklubi liikmed Kulno Malva pilli järgi tantsida 1. oktoobri õhtuses trennis kell 17:30.
Autor: Brigitta Davidjans
