Novembris kõlas muusikamaailmas väga palju Arvo Pärdi muusikat. Üks põhjusi oli siin Benjamin Britteni 100. sünniaastapäev sel kuul, mil niigi populaarset „Cantust Benjamin Britteni mälestuseks“ esitati eriti sagedasti, tavaliselt veel Britteni enda teoste kõrval.
Kolme esimesse novembripäeva mahtus vähemalt 17 Pärdi esitust USAst kuni Saksamaani: „Cantus“ Milwaukee’s, UKs Norfolk’is ja SLVs Essenis, Tallis Scholarsi esituses UKs „Magnificat“, „Tribute to Caesar“ ja „Nunc dimittis“, Basler Vokalsolisten’i kavas „Magnificat“ ja „Habitare fratres in unum“ sh Aaraus ja hiljem ka Zürichis, „Da pacem Domine“ Rostockis… Neeme Järvi juhatas „Cantust Benjamin Britteni mälestuseks“ oma esimestel kontsertidel ERSOga Ühendriikides (30. X – 3. XI). 2.- 3. XI laulis Tallinna Poistekoor Hispaanias Baskimaal pala „Vater unser“, Düsseldorfis oli ettekandel „Orient & Occident“, mängis Leipzigi Mendelssohni Kammerorkester.
6. XI juhatas Tõnu Kaljuste Londoni Festival Hallis (London Philharmonic Orchestra ja koor) „Cantust“, „Magnificat’i“ ja „Berliini missat“. Londoni Cadogan Hallis mängis „Cantust“ ka Inglise Kammerorkester, Göteborgis dirigeeris seda 6.- 7. XI soomlanna Anna-Maria Helsing. Lisame siia „Fratres’e“ esitused Londonis ja mitmel korral Potsdamis ning „Annum per annum’i“ Oxfordis, 9.- 10. XI kõlas taas „Cantus“ UKs Stockportis ning Frankfurtis ja Hamburgis, viimases ka „Berliini missa“.
10. XI kanti ette kaheksa Pärdi teost festivalil „Ars Kameralis“ Katowices, mängisid Camerata Silesia ja Sileesia Kvartett, dirigeeris Anna Szostak. Uhke ettekanne tehti „Te Deum’ist“ 11. XI Moskvas: Tšaikovski-saalis juhatas Māris Sirmais seda kolme koori ning Vene Föderatsiooni Riikliku Akadeemilise SO ees. 12. XI esitas „Berliini missat“ Londonis meilgi suvel käinud Royal Holloway koor Rupert Goughi käe all.
Laulnud ERSO kontserdil 10. XI New Yorgi Avery Fisher Hallis kahte pala, „In principio“ ja „Da pacem Domine“, esitas Eesti Filharmoonia Kammerkoor Daniel Reussi juhatusel USA turneel kuni 22. XI veel 8 kontserdil Pärdi järgmisi teoseid: „2 slaavi psalmi“, „Magnificat“, „Da pacem Domine“ ja „Dopo la vittoria“.
14.-15. XI mängis „Cantust“ Strasbourg’i Filharmooniaorkester, juhatas John Nelson, kohe seejärel esitati teost UKs Wokingis ja Bedfordis, meenutamist väärivad 16. XI „Da pacem Domine“ Šveitsis Männedorfis ja „Aadama itk“ SLVs Büdingenis (dirigent Barbara Müller). Samal päeval „Cantus“ ka Los Angeleses ja Augsburgi sünagoogis. 15.- 17. XI Tallis Scholars taas Peter Phillipsi käe all, nüüd Pärdi „Which was the son of…“, algul Inglismaal Eastonis, siis USAs New Yorgi Alice Tully Hallis ja Yale’is.
Soome viiuldaja ja dirigent, äsjane Põhjamaade Nõukogu muusikaauhinna laureaat Pekka Kuusisto esitas Britten Sinfoniaga „Cantust“ 17., 22. ja 24. XI Norwichis, Cambridge’is ja Guildhalli koolis Londonis, 22.- 23. XI kõlas „Cantus“ ka Dublinis, Rootsis Karlstadis, SLVs Planeggis, UKs Bangori ülikoolis, Kirkwallis ja Gloucesteris, viimases kõrvuti „Berliini missaga“. Aga Tallinna Poistekoori kavas oli 22. XI ka Peterburi Jaani kirikus „Vater unser“ Lydia Rahula juhatusel.
Pärdi suurepärasemaid interpreete Hilliard Ensemble laulis 25. ja 26. XI Viini Kontserdimajas ja Sloveenia Filharmoonias Ljubljanas, esitati teost „Most Holy Mother of God“.
„Cantus in Memory of Benjamin Britten“ on kõlanud novembris vähemalt 33 korral, viimati Britten Sinfonialt veel 26. XI Birminghami suurepärases Symphony Hallis, mida Neeme Järvi peab Euroopa uutest saalidest parimaks, nüüd aga Stephen Cleobury dirigeerimisel. Ja ainus esitus Hispaaniast, kus seda mängis 28. XI Madridi Sümfooniaorkester nimeka Jeffrey Tate’i käe all. Berliinlanna Kristiina Poska juhatas „Cantust“ 29. ja 30. XI veel Essenis Villa Hügelis. Tore, et ka Arvo Pärdi puhul on silmapiiril nii palju häid naisdirigente!
Lõpetuseks veel kaalukad ettekanded Eesti dirigendilt: Neeme Järvi võttis Arvo Pärdi poolt temale pühendatud Kolmanda sümfoonia oma Šveitsi-Romaani Orkestri kavasse ning dirigeeris seda 27.- 29. XI mainekates saalides – Genfis Victoria Hallis, Lausanne’is ning Zürichis Tonhalles.
Muusikaajakirjanik Priit Kuusk
