Eesti Muusikanõukogu ellu kutsutud ja juhitud suur lõimumisalgatus ViruLaul24 on jõudnud lõpusirgele. Ligi aastapikkune ettevalmistustöö on selja taga. Pühapäeval, 18. augustil kell 19 alustab esimene ViruLaul24 kontsert Kohtla-Järve kultuurikeskuses. Esmaspäeval kell 19 toimub kontsert Narvas ja teisipäeval, 20. augusti kell 14 Toila laululaval.
Järgnevalt jagab oma mõtteid ja muljeid seoses suursündmusega Eesti Muusikanõukogu president prof Ivari Ilja.
Kuidas tekkis sellise muusikalis-keelelise lõimumisalgatuse mõte?
Kuidas sellise muusikalis-keelelise lõimumisalgatuse mõte täpselt tekkis, on nüüd juba üpris raske öelda, kuid on kindel, et see sündis vajadusest tugevdada eesti kultuuri ja keele positsiooni eriti Ida-Virumaal. Ja kuna me oleme Eesti Muusikanõukogu, siis kõige loomulikum viis seda teha on loomulikult läbi muusika. Meie ühiskond on eriilmeline ning me soovime, et kõik selle liikmed tunneksid end osana Eesti keele- ja kultuuriruumist. Muusika on võimas, universaalne keel, mille abil loodud sillad on vastupidavad ja ületavad nii keelelisi kui kultuurilisi barjääre.
Kui palju „müügitööd“ sellise idee selgitamine vajas ja kuidas koostööpartnerite leidmine sujus, kas tuldi rõõmuga kaasa või läks vaja pikemat veenmist?
Ei saa öelda, et koostööpartnerite innustamine ja kaasamine oleks kerge olnud. Loomulikult tuli projekti eesmärke ja visiooni selgitada põhjalikult erinevatele osapooltele, sealhulgas koolidele, kultuuriorganisatsioonidele ja omavalitsustele. Kui algul oli tunda mõningast skeptitsismi, siis pärast algatuse idee sisu avamist oldi üldiselt valmis rõõmu ja entusiasmiga kaasa tulema. Hoiak muutus kiiresti positiivseks, kui mõisteti projekti potentsiaali ühiskonda liita ja rikastada.
Kas tegemist on muusikanõukogu jaoks tavapärase tegevusega või on see ettevõtmine erakordne ja väljaspool igapäevategevust?
See algatus on muusikanõukogu jaoks üsna erakordne ja väljaspool tavapärast tegevust. Sedavõrd keeruka projekti mastaap ning eesmärk tuua kokku erinevad kogukonnad ja kõnetada ühiskonda sellisest vaatenurgast on Eesti Muusikanõukogu jaoks mõneti erandlik. Tänu meie suurepärasele, kõrgel professionaalsel tasemel meeskonnale polnud mingit kahtlust, et selle suurürituse korraldamine on Eesti Muusikanõukogule jõukohane. Seda enam, et muusikakultuur, muusikaharidus, muusika roll ning mõju ühiskonnas on meie organisatsiooni pidevas fookuses. Lisaks, pole võimalik üle hinnata olulist toetust, mida saime Integratsiooni Sihtasutuselt.
Kui suur meeskond selle suursündmuse elluviimisega toimetab?
Eesti Muusikanõukogu tegevjuhi Kadri Lassmanni juhitud meeskonnas on esindatud muusika- ja projektijuhid, turundusspetsialistid, pedagoogid, kommunikatsiooniinimesed ning hulk vabatahtlikke. Igal meeskonnaliikmel on oluline roll projekti erinevates etappides alates planeerimisest kuni elluviimiseni. Kaasatud on mitmeid partnerorganisatsioone ja institutsioone, kes osalevad erinevate ülesannete täitmisel ning toovad projekti oma erialase ja valdkondliku kompetentsi.
Miks valiti repertuaari just Ehala ja Tungal?
Kummagi autori looming on erilisel, märgilisel kohal Eesti kultuuris. Olav Ehala meloodiad on oma ereduse ja tähendusrikkusega saanud omaseks mitmele põlvkonnale. Leelo Tungla tekstid on inspireerinud oma sügavuse ja emotsioone loova tähendusruumiga paljusid laululoojaid, muidugi ka Olav Ehalat. Kummagi looming kõnetab ka laiemat publikut ning suudab selles koosluses ületada keelelisi ja kultuurilisi piire, ühendades eri taustaga inimesi mis ju ongi selle algatuse peamine eesmärk.
Kas algatusele on plaanis ka jätkuprojekt, edasiarendus või jäädvustus?
Algatus väärib kindlasti edasiarendust, sest eesmärk on sedavõrd oluline kogu Eesti, mitte vaid Ida-Virumaa jaoks. Me muidugi sooviksime, et ViruLaul ei jääks üksikuks sündmuseks, vaid sellest sünniks traditsioon, mis kestab üle aastate. Ühe kontsertidest salvestab Eesti Rahvusringhääling ja seda on võimalik jälgida ka televisiooni vahendusel.
