Eesti vanim nüüdismuusika festival Eesti Muusika Päevad alustab homme erinevates kontsertpaikades üle Tallinna ja viib ühe kontserdipäeva ka Tartusse.
Alates 1979. aastast korraldatav festival Eesti Muusika Päevad keskenduvad Eesti heliloojate nüüdisloomingule, tuues kontserdisaalidesse üle 30 teose maailma esiettekande.
Festivali ühe kunstilise juhi Timo Steineri sõnul on Eesti Muusika Päevade missioon jäänud läbi 40 aasta samaks, vaid looming on igal aastal uus ja kordumatu. Teist sellist festivali Eestis ei ole.
Festivali teemaks on sel aastal „Püha“, mis ühelt poolt sobib Eesti Vabariik 100 pidupäeva aastat täiendama, kuid teisalt rõhutab olulist igapäevaelus. Pühaduse kaudu tekib terviklikkus, püha seob ja ühendab. Steineri sõnul on sõnal püha mitmeid tähendusvälju ja seda sõna tuleb käsitleda koos festivalis tekkivate helide ja ruumiga. „Püha on selline sõna, mis elektriseerib sisemust, mille järgi janu ja nälga on täna võib-olla rohkem kui kunagi enne,“ märkis Steiner.
„Püha on mingis mõttes justkui kokkulepe rahva, riigi ja inimeste vahel, mis on püha. Kuid püha peaks olema ka midagi plastilist, mille üle saab arutleda ja ka nalja visata, tõsiselt võtta,“ lisas Steiner. Helilooja Liisa Hirschi sõnul on Eesti Muusika Päevad Eesti kontekstis ainulaadne ja kordumatu festival. „Tugevalt on fokusseeritud just Eesti heliloojatele ja nende uuele loomingule,“ kommenteeris Hirsch.
Tänavune teema „Püha“ võib Hirschi sõnul olla veidi ka isiklikku laadi. „Kindlasti on iga inimese jaoks miski püha. Ka minu jaoks. Tahaks loota, et inimesed suudavad rohkem näha seda, mis võib teise inimese jaoks olla püha,“ lausus Hirsch ja andis mõista, et ühiskonnas võiks olla rohkem tolerantsust.
Eesti Muusika Päevad keskendub tänasele päevale ja seda peegeldab ka festivalil kõlav muusika. Iga teos on kordumatu peegeldus tänasest päevast.
Festivali avakontsert „Püha ruum“ toimub 12.aprillil kell 19 Niguliste muuseum-kontserdisaalis. Heliloojate Kristjan Randalu, Tatjana Kozlova-Johannese, Maria Kõrvitsa, Riho Esko Maimetsa, Kristo Matsoni ja Gerta Raidma loomingu esmaettekanded toovad kuulajateni Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja keelpillikvartett Prezioso, Kaspars Putniņš ja Mikk Üleoja dirigeerimisel.
Esitajateks Eesti tippkollektiivid ja interpreedid, nende seas Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Yxus Ensemble, Ansambel U:, Tallinna Uue Muusika Ansambel, Vox Clamantis, Heinavanker, keelpillikvartett Prezioso, Heigo Rosin, Kadri-Ann Sumera, Tõnu Kalm, Mingo Rajandi, Ekke Västrik, Jaanus Siniväli, Kristin Kuldkepp jpt.
Välisesinejatest on festivalil esindatud rahvusvaheliselt tunnustatud interpreedid ja muusikakoosseisud Itaaliast, Hollandist, Šveitsist ja Saksamaalt, nende seas kontrabassist Dario Calderone Hollandist, viiuli ja vioolamängija Barbara Lüneburg Saksamaalt ning uue muusika ansamblid L’Arsenale Itaaliast ja Ensemble du Bout du Monde Šveitsist.
Kontsertidel kõlavad teosed heliloojatelt: Toivo Tulev, Jüri Reinvere, Kristjan Randalu, Maria Kõrvits, Pärt Uusberg, Arash Yazdani, Helena Tulve, Tatjana Kozlova-Johannes, Liisa Hirsch, Märt-Matis Lill, Galina Grigorjeva, Kristjan Kõrver, Malle Maltis, Margo Kõlar, Robert Jürjendal, Ardo-Ran Varres, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Liina Sumera, Riho-Esko Maimets, Gerta Raidma, Age Veeroos, Mari Vihmand, Mart Saar, Kuldar Sink, Cyrillus Kreek jpt.
Festivali korraldab Eesti Heliloojate Liit.
