Gaudeamuse laulupeo tuli anti üle Eestile!

27.-29. juunil 2014 toimus XVII üliõpilaste laulu- ja tantsupidu GAUDEAMUS, Läti Vabariigis Daugavpilsi linnas. Eestist osales ligikaudu 800 lauljat-tantsijat-pillimängijat 26-st kollektiivist. Kolme riigi peale kokku oli Daugavpilsi laululaval ligi 4600 osalejat.

Kolm päeva olid täis erinevaid kontserte ja esinemisi:

27. juunil said kokku kolme riigi muusikaakadeemiate rektorid Peep Lassmann Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast, Zbignevas Ibelhauptas Leedu Muusika- ja Teatriakadeemiast ja Artis Simanis Jazeps Vitolsi nimelisest Läti Muusikaakadeemiast. Koos anti ühine “Sümfoonilise muusika kontsert”. Sama päeva hilisõhtul toimus Gaudeamuse avakontsert kolme riigi üliõpilasorkestrite esitusel. Eesti orkestrite kava pani kokku dirigent Tarmo Kivisilla. Daugavpilsi Mark Rotko Kunstikeskuses avati Eesti, Läti ja Leedu Kunstiakadeemiate rektorite  Signe Kivi, Aleksejs Naumiovs, ja Audrius Klimas näitused. Samal õhtul andsid ühiskontserdi Eesti, Läti ja Leedu tantsuansamblite valikrühmad.

28. juunil toimusid Balti riikide rahvusprogrammid. Eesti rahvusprogramm  oli inspireeritud noorte suhetest ja kandis nime „Pulmamäng“. “Üliõpilasstaatus seostub ilusa elueaga, kus lisaks õppimisele otsitakse oma ellu kaaslast, kellega jagada oma muresid ja rõõme. Kombestikud ja mängud on küll muutunud, kuid soov leida elukaaslast, on jäänud püsima”, on kirjutanud idee autor ja peo kunstiline juht Janne Fridolin, kes pani kokku kava lauljatele, tantsijatele ja orkestritele. Esinemiskava ilmestasid ja sidusid eesti pulmakommetega Animailma valmistatud videoklipid. Tantsurühmade üldjuht oli Aveli Asber ja orkestrite üldjuht Tarmo Kivisilla, solistina tegi kaasa Helin-Mari Arder, “Pulmamängu” pildid joonistas kunstnik Ave Nahkur.

“Pulmamängu” salvestas Läti TV ja seda saab näha siit

“Pulmamängu” proov algas osalejatele päev varem, 26. juunil Pärnus, mis kulmineerus Indrek Sammuli lavastatud sõrmusetseremooniga, kus kõik osalejad ehk “pulmarahvas” seoti ühte “Pulmamängu” sõrmustega. Tänu ehtekunstnik Kersti Tederile valmis üle 800 tarkust sümboliseeriva ussi kujutisega sõrmuse. Õhtu lõpetuseks mängis Curly Strings, kes saatis osalejad meeleoluka kontserdi saatel Läti Vabariigi poole teele.

28. juuni õhtul toimus Daugavpilsis “Grand Folk Dance Concert”, kus esinesid kolme Balti riigi üliõpilaste tantsukollektiivid. Eesti tantsukava pani kokku tantsujuht Aveli Asber.

29. juunil toimus suur laulupeo gala-kontsert Daugavpilsi laululaval ühes 4600 osalejaga. Eesti lauludest oli kavas Veljo Tormise “Meeste laul”, Friedrich August Saebelmanni “Kaunimad laulud” ja Tõnis Mägi “Koit”, mida esitati ühiselt kolme riigi lauljate poolt. Solistina astus üles ka meie armastatud Tõnis Mägi. Eesti dirigentidest tegid kaasa nii avakontserdil, “Pulmamängus” kui gala-kontserdil: maestro Alo Ritsing, Jüri Rent, Aivar Lestsinski, Peeter Perens, Triin Koch, Janne Fridolin, Sander Tamm, Mart Kivi, Tarmo Kivisilla, Reet Brauer. Galakontserdi salvestust saab vaadata siit

Gaudeamuse laulupidu korraldatakse aastast 1956, mõtte algatajaks oli Richard Ritsing. Vaheldumisi kohtutakse kord Eestis, kord Leedus ja siis jälle Lätis. Järgmine Gaudeamuse laulupidu leiab aset 2018. aastal Eestis. Gaudeamuse laulupidu sünnib koostöös, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Tartu linna, Tartu Üliõpilasmaja ja erinevate aukonsulaatidega.

Eestist osalesid tänavusel Gaudeamusel:
Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigent Triin Koch)
Tartu Akadeemiline Meeskoor (dirigendid Alo Ritsing, Mae Ritsing, Kuno Kerge)
Tartu Ülikooli kammerkoor (dirigent Triin Koch)
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia segakoor (dirigent Pille Kährik)
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel (juhendajad Aveli Asber, Mae Viires)
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia segarühm (juhendaja Ele Viskus)
Tartu Ülikooli puhkpilliorkester Popsid (dirigendid Kätlin Virgo, Sirje Vassmann-Perend)
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusikud (juhendaja Cätlin Mägi)
Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis (dirigendid Seidi Mutso, Imbi Pärtelpoeg)
Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu (juhendajad Jaanus Randma, Maarja Pärn)
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Aivar Lestsinski, Jana Perens)
Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor (dirigendid Peeter Perens, Siim Selis)
Tallinna Tehnikaülikooli Kammerkoor (dirigent Ilmars Millers)
Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus (juhendaja Marina Kuznetsova)
Tallinna Tehnikaülikooli puhkpilliorkester (dirigendid Reet Brauer, Tarmo Kivisilla)
Tallinna Ülikooli Naiskoor (dirigendid Killu Rikker, Sander Tamm)
Tallinna Ülikooli Meeskoor (dirigendid Indrek Vijard, Jüri Rent)
Tallinna Ülikooli rahvatantsurühm Soveldaja (juhendaja Helen Reimand)
Tallinna Ülikooli puhkpilliorkester (dirigendid Andres Avarand, Mart Kivi)
Eesti Kunstiakadeemia Kammerkoor (dirigendid Kristel Marand, Annely Leinberg)
Tallinna Tehnikakõrgkooli kammerkoor (dirigent Elen Ilves)
Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed (juhendajad Piret Lett, Kaja Naarits, Heleri Rätsep)
Noorte Segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin)
Segakoor Noorus (dirigendid Maarja Helstein, Markus Leppoja)
Tartu Üliõpilassegakoor (dirigent Küllike Joosing)
Eesti Põllumajanduse Akadeemia ja Eesti Maaülikooli vilistlaskoor (dirigent Valli Ilvik)

Autor: Ilme Tiik, Tartu üliõpilasmaja
Fotol Janne Fridolin , Eesti rahvusprogrammi kunstiline juht

Picture 833