Eesti Kontserdi juht peaprodutsendi konkursi kuulujuttudest: Need kurvastavad mind

Eesti Kontserdi juht Kertu Orro kinnitab Muusikaelule, et kuulujutud nagu oleks uue peaprodutsendi konkurss vaid linnuke paberil ning uus kunstiline juht tagatubades juba paika pandud, ei vasta tõele. “See on folkloor, mis mind kurvastab. Avalik konkurss käib. Kõik, kes soovivad kandideerida, on teretulnud.”

Orro rõhutab, et peaprodutsendi ametikoha konkursi läbiviimine ei ole tema kui Eesti Kontserdi juhi jaoks põhikirjaline kohustus. Kunstilist juhti oleks võimalik valida ka läbirääkimiste teel, panna uus inimene ametipostile ja sõlmida temaga leping.

“Mina seda teed minna ei ole tahtnud. Avalik konkurss on parim viis leida eesti muusikaelu väga hästi tundev inimene. Eesti Kontserdi missioon on meie muusikaelu säilitamine, rikastamine ja arendamine. Tänapäeval ei ole see võimalik vaid Eesti-siseselt ja -keskelt, seega otsime inimest, kellel oleks ka rahvusvaheline kogemus ja võrgustik ning praktilised teadmised, millistest etappidest kontserdikorraldus koosneb.”

Just nimetatud põhjustel ei ole välistatud, et ametikohale võiks asuda ka välismaalane. Peamine, et ta vastaks konkursi tingimustele. Üheks neist on muusikaline kõrgharidus, mille puudumist Orrole endale ametisse asumisel ette heideti. Ta jääb endale kindlaks, et kunstilisel juhil on vaja akadeemilist tausta ja muusikamaastikku süvitsi tunda, juhil nii väga mitte.

“Ka minul võiks olla muusikaline kõrgharidus olemasolevale lisaks, aga organisatsiooni juhina vajan finantskirjaoskust ja majandusruumi tundmist. Seda enam on mulle partneriks vaja kunstilist juhti, kellel see teine pool on väga kõrgel tasemel. Samas tunnen, et muusikaline põhiharidus ning pikaaegne (aastast 2006) töökogemus muusikavaldkonnas on olulisteks tugevusteks, mis aitavad täna otsuseid langetada ning seda vankrit vedada.”

Eesti Kontserdi saal eriolukorra ajal
Foto: Gunnar Laak

Praegusele peaprodutsendile Lauri Aavale Orrol etteheiteid pole. Selja taga on edukas hooaeg, mil paljud kontserdid olid välja müüdud ning kõige karmimad kriitikudki jäid tema sõnul sisulise poolega rahule. Küll on temani jõudnud etteheited mitmete reaprodutsentide ebaprofessionaalsusest.

“Tegijatel juhtub, sest inimesed on erinevad ja klappimises on põrkumisi. Arutame seda kõike omavahel küllaltki avameelselt. Vahel on nii, et mõni on isikuomadustelt küll suurepärane ideede generaator, kuid sooritus ei tule hästi välja. Idee on ju põhiline ja seetõttu ka see inimene tohutult väärtuslik. Küll me koos siis sooritusega ka hakkama saame.”

Orro kinnitusel on kõigil organisatsiooni keskastme juhtidel õigus ja vabadus oma meeskond komplekteerida. Nii ka tulevasel kunstilisel juhil. Teoreetiliselt võiks see tähendada kogu praeguse meeskonna väljavahetamist, praktiliselt ta sellesse päriselt ei usu.

“Õigus oma meeskond majja tuua uuel inimesel vaieldamatult on. Kuidas teisiti saaksimegi teda tööle võtta, ootusi ja kohustusi panna, kui tal puudub vabadus teha ise otsuseid, et tingimused oleksid sobivad eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu on äärmiselt oluline välja öelda, et uuel inimesel oleks teadmine, et tal need võimalused on.”

Paari aasta tagused segadused on Eesti Kontserdis lahendatud. Orro suunal siis lennanud süüdistusi peab ta sisutühjadeks ja valeväidetest koosnevaiks.

“Ma tean, kes olid nende taga, aga lahkumisavaldust ei ole keegi minu survel kirjutanud, sest olen kõigile andeks andnud ning täna on meie maja tööõhkkond väga hea.”

Eesti Kontsert oli esimesi, mis jättis vahetult enne eriolukorda ära kõik kontserdid. Orro ütleb täna, et eks nad said riiklike sammude ennetamise pärast veidi nuhelda, aga nägid koheselt, et kõikvõimalikke riske edasi võtta oleks vastutustundetu.

Foto: Gunnar Laak

“Pidime kiiresti ümber orienteeruma, tegevused kärmelt ümber vaatama ja nii esinejatele kui publikule ausalt teatama, et siit edasi lihtsalt ei ole võimalik. Eriolukorra kahju ei ole õnneks korvamatu, väga palju on olnud abi riiklikest toetusmeetmetest.”

Koroona tõttu jäävad ära mitu aastat ette valmistatud seekordsed Saaremaa Ooperipäevad. Aga mitte päris, sest koostöös Helikon Operaga tuuakse 25.juulil Kuressaares publikuni kesköine ooperipiknik.

“Paljudel olid plaanid tehtud ja majutuski saarele broneeritud. Seetõttu on Helikon Opera pannud meile selleks õhtuks kokku ooperigala programmi oma parimatest paladest ja usun, et publik saab imelise suvise ooperielamuse.”

Edasistest mõtetest juhina ei tee Orro saladust. Selleks aastaks planeeritud kinnisvara audit lükkub veidi edasi, aga südameasi on saada võimalikult kiiresti sõltumatu hinnang, millised on Eesti Kontserdi perspektiivid oma kinnisvaraga tänase rahastusmudeli juures.

“Mina kahtlustan muidugi eelarve struktuurset puudujääki. Maju (Vanemuise, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad – K.E.) ei ole lihtsalt nende rahade juures võimalik ära majandada, mis meil täna kasutada ja käsutada on. Majad amortiseeruvad kiirusega pool miljonit eurot aastas ning kui õigel ajal investeeringutega kinnisvara ei toeta, on ühel hetkel kinnisvara olukord lootusetult õnnetu. Rääkimata sellest, et peame oma kontserdimajadega igapäevaselt tänapäeva konkurentsis püsima.”

Kõige suurem murelaps on muidugi Peterburi Jaani kirik. “See on keskkond, mida me ise ei suuda kuidagi mõjutada ja Venemaa õigusruum muudab olukorra veel mitu korda keerulisemaks.”

Need on aga tulevikus esilekerkivad ja lahendust nõudvad küsimused. Praegu ootab ta õhinaga peaprodutsendi konkursi saaki. Lisaks otsib Eesti Kontsert külalisprodutsente.

“Tahame end avada koostööpartneritele ja üksiktegijatele, kellel on häid ideid, aga pole väljundit, organisatoorset jaksu ja finantstuge. Me pakume omapoolset tuge eesmärgiga rikastada Eesti Kontserdi kontserdihooaega ning seeläbi eesti muusikaelu tervikuna. Aga et seda kõike ellu viia, nõuab aega, nagu kõik sellised muudatused.”

Eesti Kontserdi peaprodutsendi konkurss kestab 31. juulini. Uue kunstilise juhi valivad välja Orro ise, lisaks temale finantsjuht Ruta Juzulenaite ja Vanemuise kontserdimaja juht Kulvo Tamra,  SA Eesti Kontserdi nõukogu liikmed Andres Kaljuste, Toomas Siitan ja Olari Elts ning kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts. Peaprodutsendi nimi loodetakse teatavaks teha hiljemalt septembri lõpuks ning ta asub tööle novembrist.