Briti muusikaajakirjandus on ärevil, kas Sir Simon Rattle’st saab Londoni Sümfooniaorkestri (LSO) uus peadirigent.
The Times kolumnist Richard Morrisoni kirjutab ajakirja BBC Music viimases numbris, et Londoni Sümfooniaorkester on müütilise staatusega orkester, kus mängivad virtuoossed riskialtid, rutiinist hoiduvad muusikud, keda iseloomustab ka teatav arrogants valida dirigente, keda üldse peetakse piisavalt heaks, et nad võiksid seista Barbican Halli laval orkestri ees.
Selliseid dirigente on Morrisoni sõnul hetkel maailmas kolm – Mariss Jansons, kes hetkel juhib juba kahte euroopa parimat orkestrit, Valeri Gergijev, kellega LSO on juba mõnda aega seotud ning koostööst mõnevõrra väsinud ning Sir Simon Rattle, kes on orkestriga varasematel aegadel üle elanud mitmesuguseid hetki ning mingis punktis ka lubanud, et mitte kunagi enam LSOga koostööd ei tee. LSO suhtumine on mõnevõrra paranenud peale tegevdirektor Clive Gillinsoni juhtimist.
Muidugi kaasneb Sir Simon Rattle’ga orkestri jaoks küllap et isegi üllatav tööstiil, mis sisaldab endas põhjalikke proove, tuntud teoste provokatiivselt ebatavalist interpretatsiooni ning programmide loomingulist koostamist. Aga võimalik, et see oleks teretulnud vaheldus orkestrile, kes on viimasel ajal esitanud põhiliselt Prokofjevi loomingut Valeri Gergijevi dirigeerimisel ning Sibeliust Sir Colin Davise juhatusel.
Võimalik, et ametlik teadaanne kuluaarides sahistatava teema ümber viibib ka sel põhjusel, et hetkel on käimas läbirääkimised, kui palju Adesi, Kageli, Stockhauseni, Heiner Goebbelsi teoseid on võimalik ühe hooaja jooksul mängida.
Richard Morrison arutleb ka selle üle, mida võiks Sir Simon Rattle’i naasmine Londonisse tähendada sealsele muusikaelule. Kas Sir Simon Rattle tulek tekitab võimaluse, et ehitatakse uus korraliku akustikaga saal 2000 kuulajale? Rattle on nimelt palju sõna võtnud olemasolevate saalide akustika teemal.
Teiseks loodab Morrison, et Rattle tulek tagab klassikalise muusika käsitlemise peavoolumeedias. Rattle on tema meelest Dudameli ja Barenboimi kõrval üks väheseid poliitikutele, ajalehtede toimetajatele ja televisiooni tegevjuhtidele tuttavaid dirigente. Morrison loodab, et Rattle’le osaks langev tähelepanu võiks omada positiivset mõju tervele klassikalise muusika valdkonnale.
Lisaks loodab Morrison, et Rattle soovib sõna võtta muusikat puudutavatel teemadel, nagu muusikaharidus koolides ning meeldetuletus ühiskonnale moraalsest vastutusest toetada kauneid kunste.
Artikkel on tõlgitud ajakirjast BBC Music.
Vaata siit Londoni Sümfooniaorkestri kontserti Sir Simon Rattle’i dirigeerimisel.
Kõlab Gustav Mahler – Sümfoonia nr. 2
Salvestatud 1998 aastal Birminghamis.
