Kitarrist Kristo Käo on üks huvitavalt mitmekülgne tüüp. Muusikuna iseloomustavad teda fantaasiarikkus ja originaalsus, mis muudavad iga tema esinemise täiesti eriliseks. Pedagoogina paistab ta silma innovatiivsuse ja katsetamisjulgusega, milleks ammutab inspiratsiooni oma e-õppe uuringutest. Rääkimata sellest, et tema sooloplaadid “The Dance Album” ja “Live at Cafe Sadhu” on jõudnud eetritesse üle maailma!
Alustaks ühe lihtsa küsimusega – millist muusikat ise kuulata armastate?
Kuulan seda, millega parajasti tegelen. Mõne nädala eest oli meil kontsert barokkansambliga. Niisiis kuulasin hommikul ja õhtul koeraga jalutades varabarokki. Kui on plaanis eesti kaasaegne muusika, eks siis kuulan Sumerat ja Eesperet. Aga vaba kuulamist mul praktiliselt ette ei tule. Kontsertidelgi olen publikuna harv külaline, sest analüütiline kõrv segab kuulamist.
Kirjutate Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja haridustehnoloogia alal. Kuivõrd erineb Tartu Ülikool Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast?
Tartu Ülikool on EMTAst väga erinev! Tartus tegeleme haridusteaduslike rühmaeksperimentidega, kus üksikisikul on väike roll. EMTA on jällegi tuntud pikaajalise isikliku õppe läbiviijana, mis on professionaalse hariduse seisukohalt ülioluline. Tartus on kerge ära unustada, et klassikaline muusika üldse olemas on. Seepärast ongi vahel hädavajalik EMTA uksest sisse astuda ja muusikalist kosutust saada.
Olete hinnatud kitarriõpetaja. Millised kitarriõppe meetodid teie arust kõige paremini muusikat kuulama õpetavad?
Püüan ikka lapsi panna mõtlema, kuidas mõnda pala ära õppida. Enamasti tulevad nad kõik kohe selle peale, et muusikat saab õppida ka nootideta. Kõrva õpetavad teritama just sellised meetodid. Algajal muusikul on neid tähelepanu nõudvaid tegevusi nii palju, et kui sinna lisandub noodi vaatamine, siis mängutehnika kannatab. Püüangi eri meetodeid kombineerida, sest kirjaviisist kõrvale hoidmine on jällegi õpilase suhtes ebaõiglane, kuna sulgeb paljud võimalused.
Muusikaõpe toimub enamasti õpetaja ja õpilase vahel. Millised eelised on sellega võrreldes rühmaõppel?
Alustasin omal ajal rühmaõppega praktilistel kaalutlustel. Kuna esimesed tunnid olid tõhusad, otsustasingi kõik korraga tundi võtta. Sealt edasi läks asi metoodiliseks. Algõppes on grupiõpe võimalik ja kitarriski on see väga hea. Grupis õpib laps end paremini positsioneerima ja see tõstab motivatsiooni.
Aga teine oluline eelis on rütmitunnetuse õppimine. Kui kitarrist käib aastaid üksi tunnis, tekib tal tempo hoidmisega päris palju probleeme. Ansamblis mängides õpid sujuvalt teisi kuulama ja tead, et muusikapala keskel ei saa peatuda. Grupitöö miinuseks on vähene individuaalsus. Selleks kombineerin kitarriõpetust internetikooliga – õpilane salvestab kodus ja laeb salvestuse üles ning algoritm tuvastab veakohad, mis ma järgmiseks tunniks üle vaatan.
Kristo Käo esineb 1. oktoobril kell 10.30 ja 12.00 Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku talveaias ja kell 12.00 Maarjamõisa Haigla fuajee ning annab koos laulja Pirjo Püviga Tartu Vangla asukatele kinnise kontserdi.
Autor: Brigitta Davidjans
