Triin Ruubel on üks Eesti silmapaistvamaid viiuldajaid, kes on viimase kümnendi jooksul olnud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kontsertmeister, andnud arvukalt soolo- ja kammerkontserte ning õpetanud noori muusikuid. Tema panus Eesti muusikaelusse on märkimisväärne ning seda tunnustas Eesti Interpreetide Liit 2024. aasta aastapreemiaga.
Auhinnagalakontserdile eelnenud nädalatel viibis Triin Saksamaal, salvestades koos oma õe Kärt Ruubeli, vioolamängija Xandi van Dijk’i ja tšellist Theodor Singiga Eduard Tubina kammermuusikat. Plaadile jõuab peatselt tema esituses ka Artur Lemba viiulilooming, mis sai salvestatud pianist Sten Lassmanniga. Nagu ta ise ütleb, on tegemist põneva ja tegusa ajaga, kus uusi projekte ja kontserte tuleb aina juurde, nii Eestis kui ka välismaal.
Pühendunud muusikale nii esitajana kui kontsertmeistrina
Triin Ruubel on veendunud, et Eesti klassikalises muusikas on praegu väga hea aeg. „Kontserdielu on rikas, meil on palju põnevaid projekte ja noori talente,“ ütleb ta. ERSO kontsertidel on saalid täis ning ka teiste suundade klassikaline muusika toob oma publiku kohale. Ruubeli sõnul on tähtis korralik teavitustöö – kui see on hästi tehtud, leidub klassikalisele muusikale alati kuulajaid.
„ERSO-l on väga pühendunud kuulajaskond. Mõnikord, kui pärast kontserti koju lähen, tulevad inimesed bussis juurde, et arutleda repertuaarivaliku või külalissolisti üle. Või kuulen järgmisel päeval poes või pargis kontserti külastanud inimestelt, et küll oli ilus kontsert. Selline vahetu tagasiside ja mõttevahetus tekitab meeldiva publikuga seotuse tunde,“ meenutab Ruubel.
ERSO kontsertmeistrina on tal oluline roll orkestri ja dirigendi vahelise koostöö koordineerimisel. „Minu ülesanne on suunata orkestrit, edasi anda dirigendi soove ja aidata kujundada orkestri kõla,“ selgitab ta. „Dirigent on orkestris muidugi kõige tähtsam, tema valib repertuaari ja otsustab, kuidas seda esitame, aga kontsertmeister peab orkestri asju seestpoolt teadma ja omavahelist muusikalist koostööd koordineerima.“
Kontsertmeistri töö nõuab täpsust ja tundlikkust – tuleb mõista, millist stiili ja väljendusviisi dirigent otsib ning kuidas see orkestrile tõlgendada. See on kunst, mis nõuab süvenemist ja pidevat arengut.
Aastapreemia ja interpreedi elustiil
Interpreetide Liidu aastapreemia tuli Ruubelile ootamatult. „On suur rõõm olla Interpreetide Liidu poolt märgatud ja tunnustatud. Samuti on suur olla suur au teise kahe väljapaistva laureaadi kõrval,“ ütleb ta. Ruubel ei pea oma tööd niivõrd ametiks, vaid pigem elustiiliks – interpreedina tuleb pidevalt uusi teoseid õppida, oma oskusi lihvida ning keskenduda muusika sügavama tähenduse mõistmisele: „See on suur luksus, et saab sellist asja elukutsena teha ja ilu sees olla kogu aeg!“
Harjutamine on muusiku igapäevaelu loomulik osa, sellest ei saa kõrvale slikerdada, sest kogenud kõrvale on see kohe kuulda.
„Üritan iga päev vähemalt kolm tundi pilli mängida, et hoida vormi ja kontakti pilliga,“ räägib ta. Harjutamise hulk sõltub ka parasjagu käsil olevast repertuaarist, proovidest, õpetamistööst Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning perest. „See on pikaajaline protsess, mis kannab vilja – täna korralikult kõla lihvides kõlab muusika homme paremini.“
Muusikaga tegelemine on Ruubeli jaoks meditatiivne ja sügav. Ta võrdleb seda taimede eest hoolitsemisega – kui neile pühenduda, kasvavad need tugevaks ja ilusaks. Samamoodi areneb ka muusik, kui ta pidevalt endaga tööd teeb ja pühendunult harjutab: „See on pikaajaline protsess. Kuid pühendumine sellele, mida väga armastad, hoiab mõtted ilusad ja suuna selge.“
Noored muusikud ja Eesti klassikalise muusika tulevik
Lisaks viiulisolisti karjäärile ja orkestritööle tegeleb Triin Ruubel ka noorte muusikute juhendamisega. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias õpetades näeb ta, et Eesti klassikalise muusika tulevik on helge. „Meie noored muusikud on entusiastlikud, avara maailmavaatega ja teineteist toetavad,“ rõõmustab ta.
Ruubel rõhutab, et just üksteise toetamine ja koostöö on see, mis teeb tudengite õpingud tulemuslikuks ning ka meeldivaks. „On erakordselt armas, kuidas nad hoiavad kokku ja mõistavad, et ka üksteiselt võib palju õppida. See annab veendumuse, et klassikalise muusika tulevik Eestis on kindlates kätes.“
Autor: Jaano-Martin Ots
