2.-11. septembril toimub Eesti eri paigus festival Pärdi päevad – Pärt 90. Muusikaelu palus festivali kunstiliselt juhilt Tõnu Kaljustelt väikest sissevaadet tänavusse festivali ja Arvo Pärdi muusikasse.
Tõenäoliselt on Arvo Pärt hetkel maailmas kõige tuntum eestlane. Kuidas oleks võimalik Pärdi erilisus muusikas ja tema olulisus Eesti ja kogu maailma jaoks lahti seletada inimesele, kes ehk klassikalist ja vaimulikku muusikat igapäevaselt ei kuula ning seni Pärdi loomingusse pole süvenenud?
Arvo Pärdi erilisust on vahel kirjeldatud nii, et ta suutis 20. sajandi mürarikkas maailmas leida uue vaikuse ja lihtsuse keele. Tema loodud tintinnabuli-stiil on muusikaline keel, mis põhineb väga lihtsatel helidel – nagu kellade helin või palve rütm – kuid avab kuulajas väga sügava ja samas isikliku ruumi.
Kui kuulata Pärdi muusikat, siis ei pea teadma muusikateooriat ega olema kirikumuusika austaja. See kõnetab inimesi, kes võib-olla pole varem midagi sarnast kuulnud, sest seal on aeglus, kordus ja selgus, mis lubavad kuulajal peatuda, hingata ja mõelda. See on haruldane omadus maailmas, kus kõik liigub kiiresti ja täis on infot.
Eestile tähendab Pärt seda, et väikesest rahvast on tulnud loomejõud, kes on puudutanud miljoneid inimesi üle maailma. Ja maailmale tähendab ta seda, et tõestusena – muusika ei pea olema vali või keeruline, et olla sügav; mõnikord just vähesus ja lihtsus loovad kõige tugevama mõju.
Seetõttu võib öelda, et Arvo Pärt ei ole ainult helilooja, vaid ta on loonud universaalse keele, milles kohtuvad vaikus, ilu ja sisemine rahu – ning selles keeles suudab igaüks end ära tunda.
Mis on tänavuste Pärdi päevade läbiv sõnum või juhtmõte ning kuidas kavasse võetud teosed seda kannavad?
Pärdi päevade – Pärt 90 läbiv sõnum on aja ja vaikuse väärtus. Juubeliaasta kava näitab, kuidas Pärt on loonud muusikalise keele, mis seisatab kiirustava maailma ja kutsub kuulajat kuulama nii heli kui ka vaikushetke nende vahel. See on muusika, mis ei vanane, vaid räägib inimesega alati siin ja praegu – olles korraga isiklik ja universaalne.
Kuidas on kulgenud Pärdi juubelile pühendatud kontsertide ja sündmuste sarja ettevalmistused, mis tunded ja mõtted seda tööd tehes on interpreete ja Sind kui kunstilist juhti mõjutanud?
Kunstilise juhina tunnen, et Pärdi päevade traditsiooni oleme hoidnud juba 15 aastat ning meil on ustav kuulajaskond. Oleme andnud lava kõigile, kes Eestis Pärdi muusikat on tõlgendanud, ja juubeliaastal koondasime kavasse need, kes on selle pärandi kujunemises kaasa rääkinud – alates Hortus Musicusest ERSO ni. See ettevalmistus on olnud suur rõõm ja tõestus Pärdi muusika elavast kõnekusest.
Arvo Pärt on inimesena tagasihoidlik, kuid siiski oma suurusest ja olulisusest teadlik. Kas ja kuidas Pärt ise on tema juubelile pühendatud, võib öelda – festivali ettevalmistustes osalenud?
Arvo Pärt on juba mitmendat festivali meie tegevust eemalt jälginud, kuid programmi koostamisse ega ettevalmistustesse ei ole ta kunagi sekkunud. Tema tagasihoidlik hoiak on jäänud samaks – ta usaldab interpreete ja korraldajaid. Meie omalt poolt oleme püüdnud igal aastal tuua kavasse midagi värsket, et kuulaja kogemus oleks alati uus ja inspireeriv.
Kuidas võiks end eelnevalt häälestada külastaja, kes Pärdi Päevade kontserte kuulama tuleb?
Kõige parem häälestus on see, kui ei loo endale enne festivali mingeid ootusi ega eelarvamusi. Pärdi muusika mõjub kõige vahetumalt siis, kui tulla saali kui tabula rasa – avatud meel ja tühi leht. Lihtsalt kuulake ja laske muusikal end kanda, sest igal kuulajal sünnib oma isiklik kogemus.
Küsimusi esitas Jaano Martin Ots.
Fotod: Kaupo Kikkas ja Kristel Peikel
