“Roteerumine on ettevõtetes vajalik ja 12 aastat paras aeg, et juhtimisest kõrvale astuda. Tallinn Music Week on tänaseks tõhus tööriist, mis võimaldab korda saata erinevat nii muusikavaldkonnas, loomesektoris, Tallinna linnas, Eestis kui maailmas. Usaldan festivali uue juhi kätte ning asun ise ettevõtet strateegilisest perspektiivist arendama.”
Helen Sildna on seda meelt, et inimese enda huvides on aeg eemale liikuda hetkel, mil avastad, et oled meeskonna koosolekutel see tüütu inimene, kellel kõikidele küsimustele vastus alati olemas. “Siis muutub olukord teistele demotiveerivaks ning innovatsioonile jääb vähem ruumi. Minu jaoks on ülioluline otsiva, õppiva ja avastava vaimu säilitamine.”
Kui Tallinn Music Week kaks kuud tagasi uut juhti otsima hakkas, ei osatud oodata, kui paljud ja kes üldse kandideerivad. Konkursile esitati 65 taotlust ning kandidaatide seas oli palju väga huvitava rahvusvahelise karjääriga maailmakodanikke. Oli välismaalasi, kes üllatusena tahavad Eestisse elama tulla ning siinsesse kultuuriellu panustada, aga ka erinevates riikides töötanud tugevaid tegijaid, kes tööst kultuuriettevõttes huvitatud. Sildna mantlipärijaks osutus Pärtel Soosalu.
“Soosalu on meile tuttav ajast, mil lõi kaasa TMW linnaruumiprojektides. Tema töökus ja “teeme ära!” suhtumine on teada. Küpsust ja juhtimiskogemust on talle lisanud viimased aastad Event Mastersi projekti- ja tegevjuhina. Meile meeldib tema visioon ja soov juhtida festivali põhjalikumalt rohelise mõtlemise suunas.”
Uus juht alustab tööd hetkel, mil festival siseneb aktiivsesse produktsioonifaasi ning seetõttu Sildna veel sel aastal päris eemale ei hoia. Strateegilise tasandi otsuste juurde jääb ta ka edaspidiseks ning festivali ja ettevõtte omanikuna on ka finantsiliselt vastutav.
“Ootangi aega, mil olen see inimene, kes on oma mõtetega aasta jagu ees, tuues sisse uut tüüpi projekte ja uut tüüpi mõtteviise laiemalt horisondilt. Festivali juht tegeleb aga rohkem olevikuga, et festivali käesolevas hetkes käimas hoida.”
Nooruse idealism
13 aastat tagasi tekkis maailma erinevatel muusikamessidel ja festivalidel Womexist Sonari ja Musiikki & Mediani osalenud väikesel seltskonnal idee kodumaal midagi sarnast ellu kutsuda. Kuna esimesest hetkest oli eesmärgiks näidata Eesti muusikuid võimalikult laiale rahvusvahelisele muusikatööstuse seltskonnale, pani initsiatiivgrupp paika standardi, et festivalile on vaja tuua vähemalt 100 rahvusvahelist partnerit.
“Kohates “Eestis see ei tööta” suhtumist, käivitub minus automaatselt väike protest – mis mõttes ei saa? Tänu tööle BDG-s olin harjunud riskiotsuseid läbi eelarve hindama. Heietamise asemel tuleb kõigepealt eelarve teha ja siis vaadata, mis on puudu ja kas seda puuduolevat on võimalik kusagilt hankida või mitte. Ja siis otsustada.”
“Esimestel aastatel töötas kogu tiim vabatahtlikena. Ka kohalike partneritega suutsime läbi rääkida ja raha tuli leida peamiselt välismaa ekspertide kohale lennutamiseks. Meie esimene rahastaja oli Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, kellelt saime toetuse kolmeks aastaks. Toetajaid oli teisigi.”
Tagantjärele mõeldes oli nooruse idealismi väga vaja, sest tegelikkuses oli rahvusvahelise showcase-festivali korraldamine kordades keerulisem. Rahvusvaheliste kontaktide loomisel liitis kogu muusikavaldkond jõud – oma aastatepikkuse töö viljad panid lauale Jazzkaar, Pärimusmuusika Keskus, Rabarock, Elwood Music, Heliloojate Liit ja mitmed teised.
“Rääkisime, et Eesti muusika on mitmekesine ning Arvo Pärdi, laulva revolutsiooni ja Skype’i maalt võiks oodata veel mõndagi head ning huvitavat. Tagasi vaadates on kõige keerulisem ja järjekindlust nõudvam olnud aga ikkagi töö koduturu, rahastajate, kohaliku publiku ja meediaga.”
Parem planeerimine
Kolm aastat tagasi jõudsid meediasse TMW makseraskused. Sildna toonaseid probleeme ei eita ja põhjendab seda klassikalise olukorraga, kus ambitsioon kasvada ja tahtmine teha olid väga suured, aga organisatsiooni võimekus ei jõudnud järele. “Tekkis üle oma varju hüppamise soov. 2019. aastal võtsime aja maha ja tulime mahtudes tagasi ehk lõpetasime kasvu.”
Aastatega on meeskonda jõudnud ka parem teadmine, kuidas pingeid maandada. “Püüame tegevusi targalt aasta peale laiali hajutada. Võti on teha kõike vastavalt inimeste võimekusele ja suures õhinas end mitte lõhki lubada. Eesmärgid, mida viimastel aastatel endale seame, on seotud eelkõige kvalitatiivsete näitajate ja sisu tugevdamise, mitte kasvuga.”
Eksport või koduturg
Kui keegi räägib kodumaise turu väiksusest, tuleb Sildnale silme ette Islandi muusika ekspordikontori kunagine juht Anna Hildur Hildibrandsdottir, kelle sõnul oli veidi üle 300 000 elanikuga saareriigi muusikutel kaks võimalust – eksport või surm.
“Islandlastele oli üsna selge – kui tahad teha muusikat professionaalselt, ei saa pelgalt siseturule lootma jääda, vaid pead leidma väljundi ka mujalt. Islandilt tulevad Björk, Sigur Ros, Ólafur Arnalds ja GusGus, hiljuti ka filmiheliloojana tuntuks saanud Hildur Guðnadóttir (filmi “Jokker” ja teleseriaali “Tšernobõl” muusika looja – K.E.). Island oli meile julgustuseks – kui nende muusikud suudavad erinevates žanrites jõuda rahvusvahelise eduni, suudame meie ka.”
Sildna kinnitab, et kõik on autentse ja eheda otsingul. Angloameerika kultuuriruumi tugev mõju on ka popmuusikas pigem erinevate unikaalsete ja põnevate identiteetide ja käekirjadega tasakaalustumas. “Siit ka meie vastus noortele muusikutele: ”Ei, te ei pea laulma inglise keeles kui see teile ei sobi, sest mitte keegi ei oota veel üht sellist bändi, mida juba kümnete kaupa tehakse. Julgus olla ise, unikaalne kunstiline visioon ja selle maksimaalselt hästi teostamine – on edu pant. Mõelge kasvõi Maarja Nuudi või Tommy Cashi peale.”
Festivali esimese laine edulood on Ewert and The Two Dragons ning Iris. 2012. aasta artistipreemia võitja Talbot on tuuritanud Euroopast Jaapani ja Austraaliani. Järgmise etapina tuli folgiskeene avastamine ja tänaseks kõigile teada Mari Kalkun, Maarja Nuut ja Trad.Attack! Seejärel jõuti otsaga popmuusikasse ning selle tulemusena tunnevad kuulajad nii I Wear Experimenti, Talbotit kui Sybil Vane’i. Hiljem korraldati laulukirjutajate laagreid, kus said palju tähelepanu nii Sander Mölder kui Bert On Beats.
“Rahvusvahelise muusikameedia mõttes on aga kõige kaugemale jõudnud Mart Avi, kes pääses isegi ajakirja Mojo veergudele. Huvitavaks läheb muusikamaailmas siis, kui edulood ei teki mitte üksikutele artistidele, vaid plaadifirmadele, agentuuridele ja eesti mänedžmendile.”
Kriis õpetas kuulama
Tallinn Music Week 2020 oli kahe nädala kauguses, kui riigis kuulutati välja eriolukord. Sildna helistas tol nädalavahetusel erinevatele inimesele üle kogu maailma ja küsis, mida teha. Identset vastust ei saanud, kuid arvamustest tuli tal endal destilleerida otsus.
“Eriolukord viis täiesti teisele tasemele ka meeskonnatöö – otsused võtsime vastu pärast seda, kui igaüks oli oma arvamuse välja öelda saanud. Inimesi enda ümber tuleb austada ja kuulata.”
Dialoogi peab Sildna väga oluliseks ja viimane aasta selle ka tekitas – praeguseks ametist lahkunud kultuuriminister Tõnis Lukas võttis kõiki osapooli kuulda. Minister seisis järjepideva enesekindla optimismiga valdkonna eest ja kordas nädalast nädalasse mantrana, et kultuuris ei ole tekkinud nakkuskoldeid.
Sildna mõistis viimase aasta jooksul, milline üleküllastus ja väsimus on tal sotsiaalsetest kohtustustsest ja üritustest ning tunnistab ausalt, et käiks kultuurisündmustel oluliselt tihedamini, kui sellega ei kaasneks suhtlemist. “Olen pandeemia ajal kogenud kultuuriformaate, mis on võimalikult introvertsed ja oskan nüüd paremini hoida tasakaalus suhtlemist ja vaikust.”
Kodus kuulab ta päris palju klassikalist muusikat või klassikat, mis jääb Bob Dylani ja Motowni vahele. Erilisemaid kontsertelamusi jääb aga 2019. aasta novembrisse, mil Estonia kontserdisaalis sai maailmaesiettekande Tõnu Kõrvitsa “Nocturanus”.
“Kõrvitsa muusika on mind alati kõnetanud, selle kurblik melanhoolia tabab hingekeeli erilisel viisil. See kontsert on näide, et publiku keskele asetatud muusikud oli lahendus, mis lükkas kõrvale nähtamatu kardina interpreetide ja kuulaja vahelt. Dirigendi ja muusikute iga liigutus ja hingetõmme olid tajutavad. Kuulajana hoidsin hinge kinni, et ühestki mikrohelist ilma ei jääks.”
Taustaks ei kuula ta kunagi midagi ja vaikust vajab üha enam, sest vaikus ja loodus on tasakaalustavad jõud.
Eesti muusika tervist peab Sildna väga heaks ja arvab, et aina paremaks see läheb. “Olen südamest uhke, et eesti muusikas on mindud seda rada, et mida liigirikkam on eesti muusika mets, seda suurem on eesti muusika lugu. Rõõmustan nii Paavo Järvi saavutuste kui nublu koostöö üle Soome superstaari Mikael Gabrieliga. Tunnen heameelt, et meil on Anna Kaneelina, et Mart Avil läheb rahvusvaheliselt nii hästi või et Mari Kalkun on saavutanud artistina erakordse küpsuse ja helguse ning sai ERRilt aasta muusiku tiitli.”
**
Tallinn Music Weeki hakkab juhtima Pärtel Soosalu
Tallinn Music Weeki juhiks valiti 65 kandidaadi seast Pärtel Soosalu, kes on üle kümne aasta korraldanud erinevaid festivale ja sündmusi. 2009. Aastal, mil toimus esimene TMW, asus ta Viljandi Kultuuriakadeemiasse kultuurikorraldust õppima. Enne TMW tiimiga liitumist oli üritusturundusfirma Event Masters OÜ tegevjuht ja produtsent ning arendas keskkonnasõbraliku korralduse propageerimist, mida kavatseb enda sõnul kindlasti jätkata ka uuel ametikohal.
“Kui päris aus olla, ei olnud ma TMW juhi otsinguid kuulutavat uudist nähes uute väljakutsete otsingul, aga kuna lähedased tundsid mind sellest kuulutusest ära, mõistsin, et see võimalus väärib tähelepanu.”
Festivali tegemistel on Soosalu silma peal hoidnud algusest peale – esialgu külastajana, seejärel vabatahtlikuna ning aastatel 2017 ja 2018 vastutas juba festivali linnaruumi programmi eest, mille raames toimusid näiteks välikontserdid Viru ringil ning Maakri tänava garaažides.
Mais toimuval festivalil tegeleb Soosalu linnafestivali osaga ning juhi ülesandeid hakkab üle võtma järk-järgult. “See annab võimaluse tiimiga koheselt hands on tööle hakata, inimesi ning organisatsiooni tundma õppida ja ennast kurssi viia.”
Soosalu loodab, et praegune olukord liigub selles suunas, et festival saab aset leida soovitud ajal ning mahus ning järgmisel aastal saab tegutseda juba normaaltingimustes.
TMW tugevus seisneb tema hinnangul selgelt sõnastatud visioonis ja põhjalikult läbi mõeldud väärtustel. Need ei ole Soosalu sõnul pelgalt sõnakõlksud kodulehel, vaid elavad iga TMW’ga seotud inimese sõnades ja tegudes. Muudatustega ta ei kiirusta.
“Kuna ma pole viimastel aastatel festivali „köögipoolel“ viibinud, põhineb minu praegune hinnang TMW tegemistele külastaja ja meediatarbija kogemusel. Tõsi, mul on omad tähelepanekud ja mõtted, aga minu ülesanne pole esialgu muutusi hoogsalt sisse viima hakata, vaid õppida tundma nii inimesi kui ka protsesse.”
