Maria Fausti „Maarja missa“ jõuab pühapäeval Viljandisse

Pühapäeval, 5. detsembril kell 17 tuleb Viljandi Jaani kirikus ettekandele Maria Fausti „Maarja missa“, kus koos kooriga astub publiku ette ka helilooja ise. „Maarja missa“ on pühendatud perevägivalla ja väärkohtlemise ohvritele – probleemidele, mis mõjutavad nii üksikisikuid kui ka perekondi geograafiliselt, rahvuselt, rassiliselt, sooliselt.

25. novembril tähistati rahvusvahelist naistevastase vägivalla lõpetamise päeva. Sellega algas 16-päevane ÜRO kampaania naistevastase vägivalla ennetamiseks, mis lõppeb inimõiguste päeval 10. detsembril.

„Maarja missa” temaatika puudutab paljusid, sõltumata nende rahvusest või geograafilisest asukohast,“ ütles dirigent Endrik Üksvärav. „Lähisuhte vägivalla ohvriks langevad Eestis igal aastal tuhanded naised. Teame, et pelgalt sellest muusikateosest ei piisa, et olukorda muuta. Kuid loodame siiski, et see pakub lohutust ja usku. Ning julgust. Julgust muutusteks. Ühtlasi oleme tänulikud kõikide otsuste ja tegevuste eest, mis aitavad kaasa koduvägivalla all kannatavate naiste olukorra toetamisele ja muutmisele.“

“Maarja missa” on saksofonisti ja helilooja Maria Fausti sakraalteos, mis on tellitud ja kirjutatud kammerkoorile Collegium Musicale ja neljale instrumentalistile. Teose esiettekanne oli Tallinnas 2020. aasta augustis ning lisaks kontserdipublikule kõlas see otseülekandena ERR Klassikaraadios. Tänavu kõlas teos ka Taanis Copenhagen Jazz festivalil ja Tallinnas toimunud European Jazz konverentsi 2021 avakontserdil, samuti Tartus ja Kärdlas.

„Maarja missa“ on pühendatud perevägivalla ja väärkohtlemise ohvritele – probleemidele, mis mõjutavad nii üksikisikuid kui ka perekondi geograafiliselt, rahvuselt, rassiliselt, sooliselt jne. Teose loomisel töötas Faust nii traditsiooniliste missavormide kui liturgiaga, mis koos loovad raamistiku tekstile, mille on koostanud eesti kunstiajaloolane ja dramaturg Eero Epner ja mis lähtub kolme arhetüübi vaatenurgast – ema, laps ja kogukond.

Maria Fausti nime seostatakse peamiselt mittetraditsiooniliste džässivoolude ja vabaimprovisatsiooniga. Saksofonist, helilooja, arranžeerija ja improvisaator Maria Faust kuulub Taani eksperimentaalsel areenil olulisemate nimede hulka ja on pälvinud mitmeid auhindu – sealhulgas viis Taani muusikaauhinda ja Eesti muusikaauhinna. 2019. aastal sai Faust Taani heliloojate ja laulukirjutajate ühingult (Komponister og Sangskrivere, DJBFA) maineka auhinna „Hæderspris”. Auhinda antakse igal aastal ühele väljapaistvale ja Taani muusika skeenet muutnud heliloojale tema loomingu eest. Heliloojana on Maria Faust žanrite nihutaja, ta on tuntud oma eksperimentaalse helikeele ja jõuliste ideede poolest.

Kammerkoor Collegium Musicale on olnud Eesti muusikalise eliidi hulgas sellest ajast, kui dirigent Endrik Üksvärav 2010. aastal koori lõi. Koori repertuaar varieerub renessansitoonidest nüüdismuusikani, keskendudes eesti heliloojatele. Collegium Musicale annab aastas keskmiselt 40 kontserti ja on läbi aastate olnud aktiivne uue eesti heliloomingu tellija ja esitaja. 2020. aasta esiettekannete kontole jäi rohkem kui kolme tunni jagu uut eesti koorimuusikat. Koor on pälvinud rahvusvahelist tuntust ja tunnustust, esinetud on mainekatel rahvusvahelistel festivalidel. 2017. aastal võitis Collegium Musicale rahvusvahelisel EBU / Euroradio konkursil Let the People Sing Sing Grand Prix ning Eesti Kooriühing on koori kolmel korral nimetanud Aasta kooriks. Eesti Kultuurikapitali Helikunsti Sihtkapital tunnustas kammerkoori Collegium Musicale ja dirigent Endrik Üksväravat 2018. aastal aastapreemiaga Eesti koorimuusika särava edendamise ning pühendunud ja kõrgetasemelise tutvustamise eest nii Eestis kui ka välismaal. Koori tegevust toetavad Kultuuriministeerium, Eesti kultuurkapital, Tallinna linn ja AS Ida-Tallinna keskhaigla.

Collegium Musicale – kõlab hästi!