Suursündmusel ViruLaul24 kõlavad Olav Ehala laulud Leelo Tungla tekstidele. 18.-20. augustil Ida-Virumaal toimuvad kontsertidel laulavad koorid kõik eesti keeles, sh tuleb ettekandele kolm täiesti uut laulu. Muusikaelu küsimustele vastas suursündmuse eel laulu sõnade autor Leelo Tungal.
Olete kirjutanud üle 1000 lauluteksti. Kas need on kõik endal meeles ka või ilmub aegajalt mõni üllatusena välja – et oh muidugi, see ju ka!
Jah, neid üllatusi on ikka ette tulnud küll. Kui ma poleks pilku heitnud Autorite Ühingu poolt avaldatud laulude nimekirjale, siis ütleksin, et üle tuhande laulu on ilmne liialdus, kuid selle nimekirjaga tutvudes nentisin üllatunult, et ajapikku on neid laule saanud tõesti väga palju, kusjuures mõnda neist pole ma ise kuulnudki – muusikud on leidnud endale sobivaid värsse mu luulekogudest ja see ongi minu meelest parim variant: maestro Valter Ojakäärgi kinnitas, et tekst peab kõigepealt heliloojat inspireerima, talle mingi impulsi andma… Selles nimekirjas on küll ka palju tõlkeid ja juba valmis meloodiatele kirjutatud tekste, kuid selliseks ammendamatult andekaks tekstiloojaks, nagu oli seda Heldur Karmo, ei saa ma ennast kaugeltki pidada. Seda enam, et viimasel ajal pole mul olnud kuigi palju aega ega tahtmist laulutekste kirjutada – koostööd olen teinud ainult mõne vana sõbraga, kelle seas on muidugi Olav Ehala.
Kuidas valmisid need 3 lugu, mida veel keegi kuulnud pole – kas teie tekstid olid varasemalt olemas või on need samuti ekstra selleks sündmuseks kirjutatud?
Need kolm laulu on tõepoolest kirjutatud muusikanõukogu soovil ekstra selle projekti raames. Algul oli meil plaanis rohkemgi uusi laule Ida-Virumaa kontsertide jaoks kirjutada, aga aega oli selleks napilt. Samas oleme Olaviga koostööd teinud aastaid – tegelikult võib öelda, et juba aastakümneid – ja ainuüksi meie kirjutatud muusikalidest võib võtta laule mitme kontserdi jagu. Viru Laul 24 kontsertidel saab kuulda laule nii „Lumekuningannast“, „Bullerby lastest“ kui ka muusikalist „Käsikivi kosmosest“, kust on pärit ka „Laul inimlikkusest“, mis on kõlanud laulupidudelgi. Uusi laule kirjutades pidasime silmas seda, et tegu pole laste- ega mudilaskooridega, nii et tekstid on mõeldud rohkem noortele. Sõnavaras ma mingit „hinnaalandust“ ei teinud, aga näib, et Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe noored saavad suurepäraselt hakkama nii tekstide kui ka Ehala muusikaga, mis pole teadagi ka kõige kergemate killast. Just neile kontsertidele mõeldes kirjutasime laulu „Laul leiab sõpru“, millesse sai põimitud rohkesti Ida-Virumaa kohanimesid.
Mis vahe on luuletuse ja lauluteksti kirjutamisel?
Ega erilist vahet ei ole – ainult sel juhul, kui tekst tuleb kirjutada juba valmis meloodiale, peab teadagi sellega arvestama.
Kas teie laulutekstides on ka mingi läbiv teema ja reema, mida ikka ja jälle tahate edastada? Kui on, siis mis sõnumit need kannavad?
Ei, seda ma ei usu. Laulu sõnum väljendub ikka nii sõnade kui muusika ühenduses ja eks ma olen pika aja jooksul kirjutanud väga erinevaid tekste alates unelauludest ja lõpetades kantaaditekstidega.
Mis on eduka lõimumise eeldused, kellest seda peaks alustama?
Edukaks lõimumiseks on vaja koostööd ja seda, et integreerumist peaksid oluliseks ja vajalikuks mõlemad osapooled. Aastaid tagasi tegime Hea Lapse toimetusega ringsõidu Ida-Virumaal, kus esinesid ka Aleksei Turovski ja Henno Käo oma kitarriga – vastuvõtt oli elav ja südamlik ning mis peamine: pärast seda hakkas ajakirjale saabuma rohkesti vene nimega laste kaastöid – nii joonistusi kui ka kirjutisi – Sillamäelt, Jõhvist ja Kohtla-Järvelt. Võib-olla olid abiks ka õpetajad, kuid peamine oli see, et lastes tekkis huvi eestikeelse suhtluse vastu. Tahtsime ka järgmisel aastal samalaadseid üritusi korraldada, kuid toona leidsid integreerijad, et palju tulusam on teha teleklippe ja trükkida plakateid kirjadega „Nastjat ja Antsu tead?“, mille kohta öeldi „Nastika i Rästika znajeś?“ Tegijatele oli see kahtlemata mugavam ja tulusam kui päris-inimestega sündmuste korraldamine, aga ei tahaks uskuda, et selline reklaam pani Nastjat eesti keele vastu huvi tundma.
Sellel teemal võiks muidugi palju kõnelda, kuid arvan, et ka muusikal, ühistel lauludel on üsnagi suur tähtsus. Kui me koos Olav Ehalaga käisime kevadel Narvas noortekooride proovi kuulamas, siis üllatas meid see, kui ilusasti kõlas meie emakeel noorte narvalaste, kohtlajärvelaste ja teiste suus. Kui me noortega vestlesime, siis selgus, et nad olid igati kursis näiteks Eesti eurolauludega ja olid jälginud Eurovisiooni võistlust meie esindajatele kõvasti pöialt pidades – kuigi, jah, 5miinuse ja Puuluubi laulutekst oli ju üsna žargoonirikas ja eesti keelt oskamata üpris keerukas. Usun, et oma osa Eurovisiooni võistluse populaarsuses Ida-Virumaal on kahtlemata andekal noorel lauljataril Alikal. Ootan huviga tema esinemist!
Mis roll on või kui suur tähtsus on ViruLaul24-l Eesti lõimumisprotsessis?
Seda on raske öelda. Oleks üsna naiivne arvata, et pärast neid kontserte hakkab terve Ida-Virumaa isekeskis ladusas eesti keeles vestlema, kuid küllap nii laulude õppimises, ühises harjutamises ja tipp-dirigentidega suhtlemises on oma võlu. Samuti on oluline see, et taibatakse, et pole see eesti keel nii võimatult keeruline, nagu pealiskaudsel suhtlemisel võiks arvata. Muide, olen Narva Vanalinna kooli külastades täheldanud suurt huvi ja lugupidamist eesti keele vastu, mida näitasid üles nii lapsed kui ka direktriss, kelle keelekasutus oli üllatavalt rikas ja korrektne. Kuuldavasti on ka Kohtla-Järvel tänu Hendrik Agurile noored just muusika kaudu asunud omandama head eesti keelt. Noortele on vaja rohkem positiivseid elamusi ja vähem hurjutamist…
