Festival Eesti Muusika Päevad (EMP) tähistab tänavu oma 35. sünnipäeva. Aastast 2000 on festivali veduriteks olnud heliloojad Timo Steiner ja Ülo Krigul. Tänavune festival on seega neile juba neljateistkümnes.
„2000. aastal kutsus helilooja Raimo Kangro meid koos Üloga Eesti Muusika Päevadele ühte kontserti tegema, et kuna festival oli suuremaks kasvanud ja oli vaja lisajõude. Siis aga juhtus see, et ta ise lahkus meie hulgast ja nagu saatuse sõrm, meie jäimegi EMP´i tegema. See on kindlasti üks väheseid asju mu elus, mida ma nii kaua teinud olnud,“ räägib üks festivali kunstilistest juhtidest Timo Steiner.
Kui selle aja peale tagasi vaadata, siis on mõlema mehe sõnul korraldusliku poole pealt asjad rohkem paika loksunud: „Algul tegelesime kunstiliste juhtidena korraldusliku poole ja sisuga, nüüd ikka rohkem ainult sisuga. Meeskond on läinud suuremaks ja professionaalsemaks,“ räägib Steiner. „Aastaringselt töötav meeskond on kunstilised juhid ja produtsent. Mida lähemale festival jõuab seda rohkem inimesi liitub ja seda vähem on kunstilistel juhtidel teha,“ lisab Krigul.
Timo Steiner: „Teatud mõttes alustame iga festivaliga algusest, sest festivalil kõlavad teosed on ju uued. Aja jooksul on tekkinud mõned uued traditsioonid – näiteks mammutkontsertide korraldamine.”
Ülo Krigul: „Muutunud on ka see, et festival on saanud selgema fookuse. Mingil ajal keskendusime rohkem konkreetsele heliloojale, sai algatatud autorikontserdi formaat. Siis sai iga festival mingi teema. Samas on kontserte, mis on läbivalt igal festivalil nt sümfooniaorkestri kontsert on alati olnud. Kui rääkida uutest traditsioonidest, siis üheks uuemaks nähtuseks on audiovisuaalne kontsert, kus video ja muusika omavahel kokku saavad.“
Ühe ereda hetkena toob Timo Steiner välja aasta, kui Vabaduse väljakul alustati kaevamistöödega. „Panime tulevastele põlvedele eraldi selleks kirjutatud partituurid torusse“. Krigul toob välja esimese mammutkontserti vastavatud Eesti Muusika-ja Teatriakadeemias. „Muusikaakadeemia oli just kolinud Rävala puiesteele ning mammutkontsert koondas endasse kõikvõimalikke erinevaid žanre ja vorme, peamiselt erinevaid kammerteoseid. Seal sai palju katsetatud ruumi kompositsiooni ja ruumis liikumisega ning viidud läbi kontserdi vormiotsinguid.“
Rääkides heliloojate ja teoste valikust ütleb Krigul, et läbivalt on püütud hoida seda joont, et erinevatel aastatel ei oleks samas kontekstis samad autorid. „Naljalt samalt autorilt samasugusele koosseisule me teoseid ei telli,“ ütleb ta ja lisab, et kunagi oli ka selline suundumus, et võimalikult palju autoreid oleks festivalil kaasatud. „Mingil hetkel sai sellest põhimõttest lahti öeldud, festivalidele hakkasid tekkima fookused või teemad, millele otsime sobivaid autoreid. Samas on jätkuvalt erinevate autorite kaasatus igal festivalil üsna suur.
Timo Steiner: „Oleme püüdnud jälgida, et kogu aeg ei oleks samad nimed, kelle teoseid esitatakse, et vaade oleks laiem ja avatud. Kui varem oli palju pakutud asju, siis nüüd mõtleme, kuidas haakub tervikuga ja tellime. Samaks on jäänud aga soov pakkuda heliloojatele võimalusi, mis neid endid arendaks ja mida nad tavaolukrorras ei saa teostada. Et täita heliloojate unistusi, see on üks kindel sõnum festivalil.“
Eesti Muusika Päevad 2014 „Suurvormid“
Timo Steiner: „Suurvormide kirjutamine ei ole eesti muusikas mitte igapäevane asi. Seda erinevatel põhjustel. Eesmärk on pakkuda orkestri suurvormide ritta tänast, värsket muusikat. Loodan, et heliloojad seda soovi väärikalt täidavad.“
Ülo Krigul: „Soov just suurvorme esile kutsuda tuli sellest, et tänapäeval on kontserdielus suundumus pigem lühivormidele. Eriti kui silmaspidada sümfooniaorkestri repertuaari. Võimalust ja tellimust mahukamatele orkestriteostele on heliloojatel pigem vähe. Tänavuse programmi või kontseptsiooniga tahtsime natuke seda lünka täita ja anda heliloojatele võimaluse kirjutada mõned natuke mahukamad teosed ja publikule anda võimalus neid kogeda.“
Tänavusel festivalil on ühe nädala peale kokku kogutud Eestis tegutsevad professionaalsed sümfooniaorkestrid. Mõlema kunstilise juhi sõnul on see on omamoodi eriline olukord, et mitu päeva järjest on Estonia kontserdisaalis võimalik nautida Eesti sümfooniaorkestreid. „Suuremad vormid, mahud ja mastaabid annavad suuremad võimalused selle muusikaga koos olla, sellele keskenduda. Teistsuguse võimaluse, kui see lühemate struktuuride puhul on. Võimaluse lasta suurvormil ennast üle ujutada,“ lisab Krigul.
„Tänastel heliloojatel on palju öelda, neil on komplekssed ja kõike haaravad kompositsioonid,“ toob Steiner välja põhjuse, miks peaks EMPist osa saama. „Samuti annab festival kiiresti, ühe nädalaga, võimaluse heita pilk tänasele Eesti muusikale. Mujal nii suurelt ei koondu Eesti uus muusika kokku,“ lisab ta. „Tänavuse festivali teeb eriliseks see, et enamikele orkestrikontsertidele eelneb sissejuhatav kammerkontsert kell 18.00, siis kell 18.30 saab rääkida heliloojatega ja kell 19 algab suur orkestri kontsert. Erilisust lisavad loomulikult ka dirigendid – see on suurepärane, et on õnnestunud neid kõiki kaasata. Nii, et ole sa orkestri või kammermuusika fänn, tänavusel festivalil saad mõlemat kuulata!“
„Miks mina lähen sellele festivalile? Huvitav on see, et seda iga kord küsitakse ja iga kord oleme vastusega kimpus,“ naerab Krigul ja lisab, et kui vaadata festivali programmi, siis see räägib ise enda eest, see annab vastuse. „Meil on heliloojad, kes on suurepärases kõrgvormis, samuti suurepärased muusikud, kes neid teoseid esitavad. Festivali korraldajana loodan, et see kava on huvitav ja puudutab neid inimesi, kes kontserdile tulevad. Ega lõpuni kõige eest ju vastutada ei saa ja kedagi nööbist kontserdile tirima ei ole ka mõtet hakata. Loodan, et EMP äratab nende inimeste tähelepanu, kes on juba sellel lainel ja äratab ka neid, kelle jaoks selles on midagi uut, kes varem ei ole selle muusikaga kokku puutunud.“
Festival on kui tervik, samas on võimalik igaühel eraldi midagi just enda jaoks üles noppida. „Kõige parema festivali elamuse saad siis, kui ostad festivali passi ja käid võimalikult paljudel kontsertidel, kulged koos publikuga kontserdilt teisele, näod saavad tuttavaks, tekib selline festivali fiiling, mis omakorda tõstab sinu tunnetuse teistsugusele tasandile. Seda on lihtsam kogeda välismaal olles, lähed festivalile, kuulad iga päev 2-3 kontserti või vaatad filmifestivalil 2-3 filmi päevas. Teatud mõttes selles mingi pealiskaudsus, et ei jõua nii palju süveneda, kuid samas tekib teistsugune tunnetusteravus,“ räägib Krigul.
Küsimusele, kui EMP oleks pill, vastavad mõlemad mehed kiiresti, et no ikka orel. Pillide kuningas. Kuna nad seda küsimust ette ei teadnud, siis ei saanud nad vastuses kuidagi kokku leppida. „Meil oli koolis ühine pillitundmise õpetaja,“ naerab Krigul sellepeale. „Lepo Sumera“.
Autor: Kristel Üksvärav, Muusikaelu. Fotol: Timo Steiner ja Ülo Krigul EMP 2014 avamisel.
