Ivari Ilja, üks väljapaistvamaid eesti pianiste, toob koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga kahel kontserdil ettekandele Britteni klaverikontserdi, milles on mängulusti, aga ka muljet avaldavat suurpianistlikku jõudu. Dirigent on Arvo Volmer.
Kontserdid toimuvad:
N 7. NOVEMBER 19.00 Pärnu kontserdimaja
R 8. NOVEMBER 19.00 Estonia kontserdisaal
Kavas:
Beethoven. Avamäng „Leonore“ op. 138/1
Britten. Klaverikontsert op. 13
Beethoven. Sümfoonia nr 7 A-duur op. 92
Benjamin Britten on inglise muusikaloos nn teise renessansi suurkuju. Tema klaveri- ja viiulikontsert on muusikalukku läinud helilooja küpse sümfoonilise loomeperioodi tähtsamate teostena. Britteni klaverikontsert on pigem sümfooniline kui tavapärane instrumentaalkontsert. Sellest leiab kergust, mängulusti, aga ka muljet avaldavat suurpianistlikku jõudu, täpsust, rütmierksust ja karakteriarendust.
Beethoveni sügav isiklik kriis vallandas erakordse loomingulise stiili, mida nüüd tuntakse kui heroilist väljenduslaadi. Selles võtmes on loodud ka seitsmes sümfoonia, üks armastatumaid ja mängitumaid teoseid, mida helilooja ise on nimetanud „oma viletsa talendi üheks kõige õnnelikumaks tulemuseks“.
Ivari Ilja, kelle mängu on briti ajaleht The Financial Times iseloomustanud väljendiga „rare magic“ („harukordne maagia“), on silmapaistev eesti kontsertpianist.
Oma esimese soolokontserdi andis ta 1979. aastal Estonia kontserdisaalis ning hiljem on tema esinemised jõudnud kuulajateni üle Euroopa, samuti Aasias ja Ameerika mandril. Ta on solistina üles astunud paljude orkestrite ees: ERSO, Vanemuise orkester, Moskva Riiklik Sümfooniaorkester, Vaasa, Oulu, Kotka ja Uppsala linnaorkestrid, Põhjamaade Sümfooniaorkester, Delaware’i Sümfooniaorkester, Peterburi Filharmoonia Akadeemiline Sümfooniaorkester jpt. Kõige enam on Ivari Ilja esinenud Arvo Volmeri taktikepi all, osalenud solistina ERSO välisreisidel ja sümfooniakontsertidel Eestis.
Ivari Ilja repertuaar keskendub eelkõige romantismiajastu heliloojatele, eriti Chopinile, Brahmsile ja Schumannile, kuid selles on aukohal ka Mozarti, Prokofjevi, Penderecki ja Britteni teosed. Ta on tuline eesti heliloojate Eduard Tubina ja Tõnu Kõrvitsa loomingu austaja ja esitaja.
Eduka ja hinnatud ansamblistina on Ivari Ilja olnud lavapartner mitmele maailmakuulsale lauljale, nagu Irina Arhipova (aastatel 1980–1994), aastast 1996 Maria Gulegina ja Elena Zaremba ning aastast 2003 Dmitri Hvorostovski. Esinemised nendega on viinud ta paljudele maailma mainekatele kontserdilavadele: Milano La Scala, Londoni Wigmore Hall, Queen Elizabeth Hall ja Barbican Hall, Moskva Suur teater ja konservatooriumi Suur saal, Peterburi Filharmoonia Suur saal, Hamburgi Riigiooper, Viini Riigiooper ja Muusikaühing, Berliini Saksa Ooper, Salzburgi Mozarteum, Tōkyō Suntory Hall, New Yorgi Carnegie Hall ja Lincoln Center, Washingtoni Kennedy Center jne.
2001. aastal tunnustati Ivari Ilja tegevust Eesti Vabariigi kultuuripreemiaga ning 2006. aastal Eesti Muusikanõukogu aastapreemiaga. 2009. aastal pälvis ta Eduard Tubina medali.
Ivari Ilja on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klaveriprofessor ning alates 2017. aastast rektor. Mitmed tema õpilased on saavutanud väärikaid auhinnalisi kohti rahvusvahelistel pianistide konkurssidel ning on omandanud kindla koha nii Eesti kui ka rahvusvahelises kontserdielus.
