Teisipäeval, 6. detsembril kell 15 toimub Tallinnas Viru keskuse Rahva Raamatus (IV korrus) Ardo Ran Varrese eksklusiivse plaadi “Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma” esitlus.
“CD-plaadi teeb eksklusiivseks selle väike tiraaž ning plaadiga kaasnev mälupulk videosalvestusega teose esiettekandest,” rääkis helilooja Ardo Ran Varres.
Ardo Ran Varrese lavalise serenaadi “Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma” esiettekanne toimus aprillis 2016 festivalil Eesti Muusika Päevad.
Artur Alliksaare tekstidel põhineva teose lavastas Berliinis resideeruv Liis Kolle, valguslahenduse eest hoolitses 2016. aasta kevadel Eesti teatri aastaauhinnaga pärjatud Oliver Kulpsoo, helirežii tagas Tammo Sumera ning kostüümid Reili Evart.
Teose esitasid lauljad Jaanika Kilgi ja Taniel Kirikal ansamblist Vox Clamantis ning Eesti nüüdismuusika tippkollektiiv ansambel YXUS koosseisus: Mihkel Peäske (flööt/bassflööt), Toomas Vavilov (klarnet/bassklarnet), Peeter Sarapuu (fagott/kontrafagott), Harry Traksmann (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello, kunstiline juht), Madis Metsamart (löökpillid).
“Käidi ja külvati…” on muusikaline valgusteater, mille inspiratsiooniallikas on öö. Painajad, nägemused, luulud, heiastused, varjud, värvid, hirmud, uneskõnd ja sonimine, uute maailmade avastamine, vanast loobumine, tung uue ja ärkamise poole. „Uni ühendab. Une ees oleme võrdsed. Võiks öelda, et öösel saab meist ühine kogukond: unekogukond. Päeval nähtu-kuuldu asub otsima teed alateadvuse lõpututes koridorides. On kaks kindlat asja meie elus: uni ja surm,” mõtiskleb Ardo Ran Varres.
Plaadi väljaandmist toetas Eesti Autorite Ühing.
Ardo Ran Varres (s. 1974) on näitleja ja helilooja, ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli ja aastal 2011 omandas Helena Tulve õpilasena kompositsiooni erialal magistrikraadi. Olles saanud muusika- ja teatrialast haridust, ühendab ta endas muusiku, näitleja, helilooja, helirežissööri ja muusikalise kujundaja rollid. Dramaturgia tundmine ja selle oskuslik helide keelde tõlkimine on üks tema tugevamaid külgi heliloojana. Ta on kirjutanud originaalmuusikat kümnetele sõnalavastustele, dokumentaal- ja mängufilmidele. Tunnustust on toonud helilooming nüüdistantsulavastustele. Lisaks muusika kirjutamisele levinud instrumentidele kasutab ta muusikalise algmaterjalina ka erinevaid helisalvestusi loodusest ja tehiskeskkonnast.
