Arvo Pärdi minimalistliku muusika intiimne esitus Phillips Collectioni kaasaegse kunsti muuseumis

Stephen Brookes, 30.05.2014, Washington Post

Hämmastav Eesti helilooja Arvo Pärt — kelle napp ja peaaegu müstiline muusika on omaseks saanud kaugelt suuremale kuulajate ringile kui tavapärane klassika austajaskond – on saanud sel nädalal Washingtonis triumfi osaliseks. Pärast teisipäeval Kennedy keskuses toimunud üliedukat orkestri- ja kooriteoste kava naasis Pärt neljapäeval, kui Phillips Collectioni kaasaegse kunsti muuseumis esitati intiimsemas õhustikus tema kammermuusikat – tosinkonda teost, mis vaatamata tagasihoidlikule vormile tundusid esile kutsuvat samasuguse vaikiva majesteetlikkuse aura, sama range vaimsuse tunnetuse ja väljenduspuhtuse kui tema suurteosed.

Seda saavutada ei ole lihtne. Kuid õhtu edenedes – 1976. aasta teedrajavast palast “Aliinale” helilooja uusima teose “My Heart’s in the Highlands” esiettekandeni — sai selgeks, et Pärdi muusika pääseb kõige paremini mõjule ja muutub üha võimsamaks siis, kui see on taandatud oma põhiolemusele. Pärti nimetatakse sageli (nii austajate kui laitjate poolt) “pühaks minimalistiks” ning see tiitel sobib talle. Näiteks palas “Aliinale” on ta loonud tunde piiritust valgust täis ruumist, kasutades selleks kõige lihtsamat muusikalist ehitusmaterjali, ning kõiki kavas olnud teoseid saatis tunne, justnagu suudaks helilooja leida terve universumi igast vähimastki muusikalisest liivaterast.

See tunne kestis kogu õhtu, hellast klaveripalast “Variatsioonid Ariinuška tervekssaamise puhul” (pianist Marrit Gerretz-Traksmanni sügavalt läbitunnetatud tõlgenduses) kiirgava “Vater unser’ini,” mida laulis alt Iris Oja. Kavas oli mõningaid tuntud teoseid, sealhulgas “Peegel peeglis” (nii kuulus, et seda on nüüd mainitud isegi multifilmisarjas “Simpsonid”) ja “Fratres” (siin viiulile ja klaverile, samas kui Kennedy keskuses kanti ette orkestriversioon), kuid ka vähemtuntuid nagu “Mozart-Adagio” —  Mozarti klaverisonaadi F-duur (K.280) teise osa vaimustav seade – ning suhteliselt sünge ja dissonantne “Es sang vor langen Jahren,” mis tutvustasid Pärdi muusikalise isiksuse veelgi huvitekitavamaid tahke.

Brookes on vabakutseline kirjanik.
Tõlkis Elina Laanes.

Arvo_Pärt_(foto_K__Kikkas)