“Tavaliselt saadame bukleti trükki kolm kuud, sel aastal aga kolm päeva enne festivali. Uue olukorraga tuleb harjuda, olla paindlik ning valmis muutusteks – ja neid on olnud väga palju. Püüan isegi reel püsida, aga 80-aastaselt ma enam festivali ei korralda.”
Homme algava Jõulujazzi peakorraldaja ja kunstiline juht Anne Erm tunnustab oma meeskonda, kes on teinud ära suure töö ning uimerdamise asemel otsustanud kohe, mida vaja muuta ning teha turvalise festivali heaks. Juba kevadel, päev pärast eriolukorra kehtestamist, oli neil tagavaraks neli erinevat kava. Suvi möödus muudatustega tegelemise tähe all ning hetkeseisuga jõuavad festivali esinejad, ka välisartistid, kuulajateni üle kogu Eesti.
“Publik on tähelepanelik ja leiab enda lemmikud üles. Kes ikka tahab ja julgeb, see ka kontserdile tuleb. Oleme muidugi arvestanud, et publikut tuleb vähem, pealegi kehtib ju 50% piirang.”
Ermil on kahju, et 25. Jõulujazzi avama pidanud Dirty Loopsi kontsert lükkub järgmisse kevadesse, kuid inimlikult on see mõistetav – muusikud ei taha kedagi ohtu seada. On neid, kes valmis nii keerulisel ajal muusika nimel riskima, aga viimasel minutil althüppajaid tuleb ka ette.
“Ammu kokku lepitud Los Aurora Hispaaniast hakkas viimasel momendil kõhklema. Nende asemel esineb ilmselt paremgi koosseis Melodie Gimard’i ”Numen”, kelle ridades on kirgliku energiaga flamenko-tantsija ning lisaväärtusena riigi parimaid pianiste. Kuna nende oma trompetist ei saa tulla, helistasime kohe Jason Hunterile, kes võttis meelsasti vastu ettepaneku lavale astuda koos hispaanlastega.”
Foto: Rene Jakobson
Varemgi on juhtunud, et mõni muusik jääb haiguse või ootamatu elusündmuse tõttu tulemata. Kui vähegi võimalik, lükatakse kontsert edasi, kuid vahel on tulnud leida nädala või paari päevaga asendaja.
“Eks teatav ärevus tuleb sisse küll, kas publik usaldab uut artisti või mitte, kui ei, siis on võimalik piletid tagasi müüa. Mõni bänd on osutunud esialgsest paremakski. Kui varasemalt meil asendusartistide nimekirja lauasahtlis polnud, siis käesoleval aastal toimunu tõttu võiks hakata selle moodustamisele isegi mõtlema.”
Elagu džäss
Kümmekond aastat tagasi tundis Erm maailma ühel tähtsamal džässmuusika festivali, Itaalias toimuval Umbria Jazzil, lausa kadedust, millise tohutu vaimustusega reageeris publik itaalia artistide ülesastumistele, samas kui esinejate seas olid ka maailma tippude tipud.
“Eestis ei osatud siis veel oma artiste nii väga hinnata. Tänaseks on meie muusikud palju vaeva näinud – tase on oluliselt kõrgem ja mõne ansambli puhul võib julgelt väita, et nad on välismaistest paremad või huvitavamad. Seega – kui oma asja teha südamega, olla kursis maailmas toimuvaga, teha tööd ja näha vaeva, siis ei jää edu tulemata, aga õnne peab ka olema.”
Olukord Eesti džässimaastikul on iga aastaga paranenud: rütmimuusikat saab õppida nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, aga ka Georg Otsa nimelises Muusikakoolis ning Heino Elleri Muusikakoolis. Lisaks toetab muusikute tegemisi Eesti Jazzliit ning vähemalt pealinnas tegutseb statsionaarne džässiklubi Philly Joe’s, mis pakub muusikutele esinemisvõimalusi.
Rääkimata sellest, et ka festivale on juurde tulnud. Kui pikki aastaid tegutses Jazzkaar uhkes üksinduses, siis peagi järgnes Juu Jääb, siis Sõru Jazz, Tartu IDeeJazz sai kümne aastaseks, Viimsi Happy jazz kuus ja sellest suvest on kaardil ka TAFF:fest Haapsalus.
“Aga meeslauljaid ei ole Eesti džässis absoluutselt,” hakkab Erm naerma. “Mehed, kes laulma hakkavad, tahavad kohe kuulsaks saada ning valivad pigem rock– või popmuusika. Džässlaul on keerulisem, peenem ning nõuab isikupärast tämbrit ja improviseerimisoskust. Kunagi valitses kontrabassimängijate põud, nüüd on väga häid viis-kuus. Siis oli vaid üks tipus olev pianist, praegu on neid vähemalt kolm.”
Ermi hinnangul on veel nappus puhkpillimängijaist, sestap ei ole tipptasemel esindatud flööt, trompet ja tromboon, ning mõni äge jazz-vibrafonist võiks ju ka olla. “Džässmuusikud on laia haardega, nad oskavad mängida klassikalist muusikat, salvestada ja esineda vabalt ka rock– ja popbändidega. Kui kellelgi on kiiresti vaja bändi leida head pillimeest, pöördutakse ikka džässmuusiku poole, sest ta on paindlik, loeb nooti, improviseerib ja haarab lennult. Elagu džäss!”
Foto: Siiri Padar
Jazzkaar on alati noori tegijaid ja nende arengut toetanud ning pakkunud esinemisvõimalusi alustades linnaruumiprojektist ja lõpetades suure lavaga. Ilmselt see, et noori põnevaid esinejaid on piisavalt, on ka üks põhjustest, miks siinne džässisõber on Euroopa keskmisest kuulajast kümme või isegi kakskümmend aastat noorem. Publikut on Jazzkaare meeskond järjepideva tööga ise kasvatanud. Noorte muusikute ümber keerleb kultuurilembene austajaskond, kes tahab omada laiemat ja sügavamat muusikalist pilti ning seda tuleb neile teadlikult pakkuda.
“Uut ja huvitavat ei taha inimesed alguses vastu võtta, põtkivad vastu. Kui see aga kord omaks saab, on elamus garanteeritud. Võtame või Kadri Voorandi, kelle esinemislaad oli alguses paljudele võõras. Tema puhul on juba kõik aru saanud, et Kadri lihtsalt on nii eriline ja isikupärane. Džäss ei peagi olema ühtemoodi ja järgima USA džässi radu, võib olla džäss Euroopa või Põhjamaade või Eesti moodi, aga muusiku individuaalsus on ikkagi peamine ja number üks.”
Artist peab hinda väärt olema
Jõulujazz toimub juba aastaid traditsiooniliselt novembri lõpust detsembri keskpaigani ja suures osas rõhuga vokaalmuusikal. Festival sai omal ajal alguse aga hoopiski Ermi soovist saada siia esinema legendaarse Oscar Petersoni Trio bassist Niels Henning Ørsted Pedersen, kellele mitu aastat järjest ükski kevadise festivali väljapakutud kuupäev ei sobinud. Detsembri keskel leidis ta vabad päevad ja festival, mis kantud ideest pimedal ajal hingele midagi head pakkuda, niimoodi 1996. aastal sündiski.
Tänaseks on Jazzkaarest mahedamat Jõulujazzi väisanud pea kõik maailma parimad vokaalansamblid, eriti soojalt on vastu võetud Take 6 ja New York Voices. Eesti vokaalmuusika au ja uhkus Estonian Voices astus esimest korda lavale ka Jõulujazzil ning tänavu tähistavad nad kümnendat sünnipäeva. Nimesid, keda Erm veel eesti publiku ette tuua tahaks, ta avaldama ei kipu.
“Neid on, aga iga artist peab oma hinda väärt olema. Olen vaadanud, et esinejad ei oleks liiga nipsakad ja staaritsejad. Mõnede muusikute eest, kelle järele on suurem nõudmine, makstakse minu hinnangul rohkem kui nende muusika väärt on.”
Mõnikord on Erm suurtel festivalil kuulanud neid kõige populaarsemaid artiste ja tabanud end mõttelt, et mõnel väiksemal laval esineja on palju sisukam ning parem. “Ainult nime pärast ei tasu kedagi siia tuua, aga uue hea ja huvitava puhul tuleb silmas pidada ka seda, et neil oleks siin mingigi publik ootamas.”
Maailmas ei saada ikka veel aru, et on olemas nii väike riik nagu Eesti, mille publiku arv ei ole kuidagi võrreldav isegi mitte Soome omaga.
“Aga artisti hind, mida meilt tahetakse, on sama kui Rootsis või Saksamaal. Piinlik on vahel tingida, aga peab. Tippartiste toomiseks teeme koostööd Soome, Läti ja Leedu festivalidega. Kui pakkuda kolm-neli kontserti, on siiski võimalik saada paremat hinda ja tuua Eestisse ka unistuste artiste nagu Pat Metheny, Bobby McFerrin, Gregory Porter ja mitmed teised.”
Foto: Anne Ermi erakogu
1990ndate alguses oli festivali palju keerulisem korraldada: tuli saata kirjutusmasinal trükitud kirju, helistada ja oodata, kas saab ühenduse. Ookeani taha helistades tuli arvestada loomulikult ka kuue- kuni kümnetunnise ajavahega. Paar aastat hiljem õnnestus hankida faksiaparaat ja esimene trükimasinat asendav arvuti, seejärel loodi Jazzkaarele koduleht. Koos internetiga avanes kogu maailm ja täna on oht mattuda infotulva alla isegi ühes kitsas valdkonnas. Kõigega lihtsalt ei suudagi kursis olla, sest inimvõimetel on piirid nii info selekteerimisel, muusika kuulamisel kui videote vaatamisel.
“Minu jaoks on oluline näha-kuulda kontserti, nii on võimalik veenduda, kas tegemist on karismaatilise artistiga, kas muusikute koostöö on hea ning kava terviklik. Jazzkaarel on esinenud palju põnevaid ja meisterlikke uusi tegijaid, kes on paraku natuke nišikad, aga selleta ei oleks edasiminekut, selleta džäss ei arene. Meile meeldib avastada uusi talente ning nii mõnegi uue nime puhul on publik kaasa tulnud. Aga head ja usaldusväärsed soovitused on alati teretulnud.”
Paljud korraldajad on sel aastal oma sündmused virtuaalmaailma kolinud, näiteks Jazzkaare soome kolleegid tõid kevadel muusikute kontserdid kuulajateni interneti kaudu. Jazzkaar valis teise tee, kuigi kevadised džässiauhinnad anti virtuaalselt üle.
“Kontsertide puhul ei asenda elavat elamust miski. Vahetult enne oktoobrikuist Jazzkaart kukkusin ja murdsin hüppeliigese, aga tänu kallitele kolleegidele sain valdava osa kontserte kuulatud, hõikasin nii mõnelgi vaimustunult, sest elamus oli lihtsalt nii võimas, et vajas väljaelamist.”
Foto: Rene Jakobson
Erm loodab, et 25. Jõulujazzi festival saab peetud turvalise festivali ja Terviseameti reegleid järgides.”Kõik, mis aitab hoida kultuuri elus, on väga vajalik – maskid, Hoia äpp, kätepesu, distantsi hoidmine. Kui närib kahtlus, et tervisega on midagi teistmoodi, palun jääge koju.”
Selles, et kevadine Jazzkaar toimub tavapärasel ajal aprilli lõpus, on Erm kindel. Läbirääkimised muusikutega käivad ning mitmed lepingud on allkirjastatud. 2020. aasta on olnud raske ja et see keeruline aeg üle elada, tuleb lihtsalt säilitada optimismi, naerda, liikuda, kuulata head muusikat, öelda häid sõnu ja kui pole võimalik kokku saada, siis helistada lähedastele ning sõpradele.
“Alati saab end lohutada, et olukord võinuks olla veel hullem ning tegelikult on meil hästi läinud, saame nautida kultuuri, koguda elamusi ja avardada silmaringii. Seda, et komistad ja kukud, tuleb igaühel elus ette. Tähtsam on püsti tõusta ja edasi minna ning unistusi uskuda.”
**
JÕULUJAZZ 2020 PROGRAMM
L 28. november kell 16.00 Kumu auditoorium
Titoks
L 28. november kell 20.00 Kumu auditoorium
Mélodie Gimard “Numen” (Hispaania)
P 29. november kell 18.00 Kumu auditoorium
Käbid & Kännud: Leiburid, Remmelid, Tafenaud
T 1. detsember kell 19.00 Tartu Jaani kirik
K 2. detsember kell 19.00 Jaani kirik, Tallinn
„Bachi kütkeis” Peedu Kass kammeransambel feat. Lauri Saatpalu & Marianne Leibur
T 1. detsember kell 19.00 Viljandi Baptistikirik
L 5. detsember kell 16.00 Kumu auditoorium
Andre Maaker & keelpillikvartett Prezioso „Old Church”
N 3. detsember kell 20.00 Philly Joe’s jazziklubi
R 4. detsember kell 19.00 Viljandi Pärimusmuusika Ait
Daniel Erdmann’s Velvet Revolution feat. Jaak Sooäär (Saksamaa-Prantsusmaa-Inglismaa-Eesti)
L 5. detsember kell 20.00 Kumu auditoorium
Susanna Aleksandra „Tribute to Nancy Wilson”
P 6. detsember kell 18.00 Pärnu Endla Küün
Marianne Leibur Trio
P 6. detsember kell 18.00 Kumu auditoorium
Masecki / Chopin / Nocturnes (Poola)
E 7. detsember kell 19.00 Vanemuise kontserdimaja
P 13. detsember kell 18.00 Noblessneri valukoda
ESTONIAN VOICES 10 & SÕBRAD
N 10. detsember kell 20.00 Philly Joe’s jazziklubi
Kelly Vask “she sin(g)s”
**
Vaata turvalise festivali juhendit siit
