Ain Anger, maailmas tunnustatud bass ja Eesti Interpreetide Liidu 2024. aasta preemia laureaat, töötab hetkel Brüsselis, seoses Wagneri ooperitsükli “Niebelungide sõrmus” viimase osa, “Götterdämmerung’i” etendusega.
13. veebruaril Tallinnas toimuval Interpreetide liidu galakontserdil tulevad koos pianist Mihkel Polliga esitamisele parimad lood Schuberti teosest Talvine Teekond.
Muusika peab edastama sõnumit
Ain Anger usub, et muusiku töö pole ainult teose tehniliselt korrektne ette kandmine, vaid esitatavas loos peab olema ka sügavam tähendus.
„Esitusel peab olema mingi sisu või sõnum. Muusika võiks ehk isegi vastanduda süsteemile, suunata kuulajat mõtlema,“ sõnab ta ning mõtiskleb, kuidas esitatavad teosed on ajas muutunud: „Võib ju mõelda, et mõni teos on loodud 200–300 aastat tagasi ja küsida, kas see täna oma ülesannet täidab. Aga keegi ei tea, kuidas see kõlas 200 aastat tagasi ja mis eesmärk tal siis autori ja esitajate arvates täpselt oli. Salvestisi pole ja kuni me ajareise Beethoveni juurde teha ei saa, siis on interpreedi või koosseisu kohus see muusika kõlama panna. Ja esitajatest sõltub, kas tuleb tõde esile või ajastu maitse. Kõik on muutunud! Mis on täna häälekool, mis on pillid, mis orkester!”
Tema sõnul on iga interpreedi ees seisev väljakutse panna muusika kõlama tänases päevas: “Meie paneme esitades teosesse oma tänase päeva sisse koos oskuste ja teadmistega. Aga mingi sõnum neis teostes peab olema. Muidu oleks need vanad asjad ammu unustatud.”
Ooperilauljal on lisaks muusikale kasutada ka tekst ja näitlejameisterlikkus: “Pigem on interpreet sõnumikuulutaja. Aga tehnika on muidugi oluline. Nagu sportlaselgi, et kui tehnikat ei ole, siis kaugele ei lenda. Ilma tehnikata pole mõtet seda teha.”
Interpreet annab teosele värvi
Angeri sõnul on interpreedi roll heliloojate tööle elu andmine: „Lauljad ja muusikud on helilooja käes nagu pintsel või värv kunstnikul, ilma nendeta ei hakka muusika kõlama. Muusika võib partituuris olla, aga iga interpreet annab oma värvi ja otsib kõige huvitavamat kõla.“
Interpreetide Liidu aastapreemia saamise osas on ta tagasihoidlik: „See on suur tunnustus ka loojatele. Ei teagi veel, mida see minu jaoks täpselt tähendab. Kui preemia käes, eks see paistab.“
Muusikud ise peavad vastutuse võtma
Klassikalise muusika populaarsuses osas usub Anger, et muusikud peavad ka ise publiku kasvatamises oma rolli nägema: „Maailm on lahti, paljud eestlased käivad mujal etendusi ja muusikat kuulamas. Näiteks Götterdämmerung’i Eesti ressurssidega teha ei saaks. Aga püüame sinnapoole, et Eestis oleks ka selline tase, et sarnaseid asju teha. Mida kõrgem on tase, seda lihtsam on publikul nautida.“
Noorte kuulajate peale mõeldes teeb Anger aktiivselt tööd, et muusika jõuaks uute põlvkondadeni. „Minu missioon on noortele suunatud. Tahame koos mõttekaaslastega tõestada, et ooperi kuulamine on lihtne ja nauditav, et selles ei ole midagi hirmutavat. Oleme teinud mitu lavastust noortega ja noortele, meil on selline ühing Ooperiga sõbraks. Selle eesmärk on teha eesti keeles heal muusikalisel tasemel etendusi, et noored harjuksid. Oleme teinud Võluflööti ja Sevilla Habemeajajat, see on selline noorte muusikaõpetus.“
Ta lisab, et tänavu suvel on plaanis esitada Raimo Kangro muusikaga Saabastega Kass – lavastus, mis on suunatud noortele ja aitab neil leida tee klassikalise muusika juurde.
