Klassikalise muusika veebileht Bachtrack avaldas täna ülevaate 2025. aasta jooksul toimunud klassikalise muusika kontsertidest üle maailma ning Arvo Pärt on selle põhjal taas maailmas enim esitatud nüüdishelilooja.
Arvo Pärdi järel kuuluvad esiviisikusse veel John Williams, Philip Glass, John Adams ja Thomas Adès.
Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimehe, helilooja poja Michael Pärdi sõnul pole tähelepanuväärne mitte üksnes Arvo Pärdi 90. sünnipäeva-aastal toimunud esituste suur hulk üle maailma, vaid kuulajate vastuvõtlikkus sellele. „Asjaolu, et seda muusikat jätkuvalt nii palju esitatakse, näitab, kui suur on igatsus vaimse ja sügava muusika järele, mis suudab kõnetada inimesi eri kultuuridest ja olla ühendavaks jõuks üha enam lõhenevas maailmas,“ sõnas Michael Pärt.
Kümne enim esitatud kaasaja helilooja teose hulgas oli eelmisel aastal lausa viis Arvo Pärdi teost, millest „Fratres“, „Da pacem Domine“„ Magnificat“ ja „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ olid neli kõige sagedamini kõlanud teost. Esikümne hulgas oli ka Arvo Pärdi kooriteos „Tribute to Caesar“.
Arvo Pärdi teoste esituste ja kontsertide kohta maailmas kogub regulaarselt infot ka Arvo Pärdi Keskus. Eelmisel, Arvo Pärdi juubeliaastal jõudis keskuseni teave 1130 kontserdist, toimus ka kuus Arvo Pärdile pühendatud muusikafestivali. Samuti on Arvo Pärdi looming New Yorgis asuva maineka kontserdimaja Carnegie Halli 2025–2026 hooaja programmi keskmes ning Leipzigi Gewandhaus nimetas Arvo Pärdi aastatel 2025−2027 Gewandhausi heliloojaks.
Ka Arvo Pärdi Keskuse andmetel esitati mullu enim teost „Fratres“, mida kanti ette 248 kontserdil, teost „Da pacem Domine” esitati 141 korral, „Magnificat“ oli 100 kontserdi kavas, „Peegel peeglis“ kõlas 97 korral ning „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ 90 kontserdil.
Kõige enam esitati Arvo Pärdi loomingut Saksamaal, Eestis, Suurbritannias, USAs ja Hollandis. Esituste arvult järgnesid Itaalia, Soome, Šveits, Austraalia ja Prantsusmaa, näitavad Arvo Pärdi Keskuse kogutud andmed.
Bachtracki statistika järgi esitati 2025. aastal kõigi aegade heliloojatest enim Ludwig van Beethoveni, Wolfgang Amadeus Mozarti, Johann Sebastian Bachi, Maurice Raveli ja Johannes Brahmsi loomingut. Aasta enim esitatud teos oli Antonio Vivaldi „Neli aastaaega“.
Eelmise aasta kõige hõivatumate dirigentide esiviiskusse kuulus ka Eesti dirigent Paavo Järvi.
Suurbritannias tegutseva Bachtracki statistika hõlmas andmeid 31 455 eelmisel aastal toimunud muusikasündmuse kohta. Veebileht kogub infot peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas tegutsevatelt suurematelt kontserdiorganisatsioonidelt, tuues sellega välja lääne muusikamaailma olulisemaid suundumusi.
Arvo Pärt on Bachtracki andmetel maailma kõige enam esitatud kaasaegne klassikalise muusika helilooja olnud ka 2022. aastal ning kaheksa aastat järjest 2012–2019.
Bachtracki statistikast lähemalt: https://bachtrack.com/classical-music-statistics-2025
