Eesti Interpreetide Liidu aastapreemia pälvinud rahvusooperi metsosopran Karis Trass
on õnnelik kõrge tunnustuse üle ning möönab, et eelmine aasta oli põnev, täis
väljakutseid ning avastamisrõõmu.
Eesti Interpreetide Liidu aastapreemia laureaadid on tänavu pianist Ivari Ilja ja
metsosopran Karis Trass. Preemiad antakse üle 3. veebruaril toimuval galakontserdil
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.
Trass, kes on alates 2022. aastast Rahvusooperi Estonia solist, on viimastel hooaegadel
kogunud tähelepanu nii ooperilaval kui ka kammermuusikas ning just see kahe maailma
ühendamine joonistub ka tema uue aasta plaanides selgelt välja.
„Selle imelise auhinna puhul, mis mulle omistati, mille üle ma olen kohutavalt tänulik, see teeb mu meele väga-väga rõõmsaks; avaneb võimalus kolmandal veebruaril esineda Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias aasta interpreetide galakontserdil koos professor Ivari Iljaga ja kaastegev on Rasmus-Andres Raidla, kellega me just tegime Lõvipruudi kontserdid,“ ütles Trass.
Tema jaoks ei ole aastapreemia lihtsalt hea aasta kokkuvõte, vaid pigem märge suunast: lisaks väljapaistvatele rollidele rahvusooperi Estonia laval avanes tal tavapärasest rohkem võimalusi esitada kammermuusikat. Ta sai ise omal valikul laiendada enda repertuaari, sealhulgas võtta esmakordselt ette eesti heliloojate laule ning süveneda saksa ja prantsuse kammermuusikasse. „Soolokontserdist Lõvipruut sai selline väga kontseptuaalne kava, mulle kuidagi hakkas see meeldima. Seda kontserti tehes ja selle üle mõtiskledes kuidagi hakkas ka muu repertuaar peas mängima selliselt, et kontsertidel oleks nagu mingisugune lugu jutustada või konkreetne narratiiv, et see on see liin, mida ma tahaks jõudumööda edasi ajada,“ kirjeldas laulja. Trassi loogika on lihtne: kui ooperilava pakub tõlgendamisruumi konkreetse libreto ja muusika piires, siis kammermuusika annab lauljale haruldase võimaluse olla vastutav nii teksti, dramaturgia kui ka muusikaliste detailide eest ning see on oskus, mis toidab omakorda ka tööd ooperilaval.
Trassi senine teekond selgitab ta saavutusi ja toetab edasisi ambitsioone.
Flöödiõpingutest ja lauljateest (Nõmme muusikakool, Georg Otsa kool, EMTA ning täiendused Berliinis Hanns Eisleri kõrgkoolis) on kasvanud professionaalne virtuoossus ning lavaline kindlus, mida on märgitud ka mitme varasema tunnustusega. Suurrollid Estonia ooperilaval Rahvusooperis Estonia oli Trassi jaoks eelmise hooaja suursündmus Maurice Raveli ooper Hispaania tund, kus ta kehastas Concepcióni rolli, mis nõuab samaaegselt vokaalset täpsust, komöödiataju ja näitlejameisterlikkust. Intervjuus nimetab ta seda lavastust üheks oluliseks tööks möödunud hooajast, asetades selle kõrvale ka teise žanrilise proovikivi: Johann Straussi opereti Nahkhiir, kus Trass pälvis tähelepanu prints Orlovski rollis. Need kaks lavastust on kõnekad just kontrasti poolest: Ravelil on fookus peenes muusikalises detailis ja situatsioonikomöödias, Straussi operetis aga liikumises, karakteris ja lavalises sädeluses. Trass ütleb, et ooperilava annab talle võimaluse avastada väga laia emotsioonide spektrit ja see on ka põhjus, miks ta ootab uuelt aastalt eelkõige rolle, mis nõuavad temalt midagi uut.
Eelmise aasta kammerkontserdid julgustasid avastama
Kui ooperilaval jutustatakse lugu koos lavakujunduse, lavastusliku liikumise, orkestri ja
ülejäänud trupiga, siis kammerkontserdil tuleb kogu story luua ja esitada ise. Trass rõhutab, et teda kõnetab kontserdi kui terviku mõte: „Tahaksin, et kontsertidel oleks nagu mingisugune lugu jutustada.“
See soov teostus kammerõhtuga Lõvipruut – armastuse varjatud palged, mida Trass tegi koos pianist Rasmus Andreas Raidega. See on romantiline muusikaline ja poeetiline rännak, mille kavas on muu hulgas Brahms, Liszt, Schumann ja Debussy ning laulja märgib, et osa sellest kavast oli tal pikka aega mõttes olnud ning lõpuks tekkis õige hetk see tervikuna välja tuua.
Interpreetide gala kontserdil saab kuulda läbilõiget Trassi esitustest
Ka 3. veebruaril toimuva Eesti Interpreetide galakontserdi kava sobitub Trassi viimase aja
loomingulise joonega. Lava jagamine Ivari Iljaga rõhutab tema jaoks, et interpreedi preemia ei ole üksnes tunnustus suurvormide või ooperi eest, vaid laiem tunnustus muusiku kohalolule eri formaatides.
Tulevikuplaanid
Uus aasta toob Trassile mitu suurt tööalast väljakutset. Estonias jätkuvad ettevalmistused Leoš Janáčeki ooperi Väike kaval rebane lavale toomiseks. Teose esietendus on välja kuulutatud 30. jaanuariks 2026 ning lavastajaks on Priit Võigemast. Trass räägib intervjuus prooviperioodist kui loominguliselt põnevast ajast – just sellisest, mis annab uue hoo ja paneb ootama, kuidas publik lavastuse vastu võtab.
Teiseks on töös uus eesti ooper: Andrus Kiviräha libreto ja Tõnis Kaumanni muusikaga Charon, mille maailmaesietendus on Rahvusooperis kavandatud 29. maile 2026. Kolmandaks liigub Trass kevadel taas ka kontserdilavale: Eesti Kontserdi kavas on kammerõhtu Romantilised rajad, milles lisaks Trassile osalevad Kaija Lukas ja Jaan Ots, kontserdid toimuvad märtsis mitmes linnas.
Kõigi nende plaanide juures kõlab Trassi enda soov klassikaliselt ja samas tänapäevaselt: teha tööd nii, et saalid oleksid täis, ning et iga kontsert – olgu see ooperiõhtu või kammerkava – oleks ka publikule terviklik kogemus.
