Festivali Eesti Muusika Päevad raames antakse preemia silmapaistvale eesti heliloojale ning tänavu pälvis LHV uue heliloomingu Au-tasu 2025 Rasmus Puuri sümfoonia (2024). Preemia anti üle 25. aprillil Estonia kontserdisaalis toimunud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserdil. Rasmus Puur saavutas selle tunnustuse teist korda. Varasemalt sai ta sama auhinna 2021. aastal viiulikontserdi eest.
Auhinnatud teose esiettekanne toimus 3. mail 2024 Estonia kontserdisaalis. Teose tellijaks oli Eesti Riiklik Sümfooniaorkester koostöös dirigent Olari Eltsiga.
Esmakordselt anti rahalise eripreemiana välja LHV innovatsioonipreemia heliloojale, kes rikastab ühiskondlikku ja/või keskkonnateadlikku diskursust uue mõõtmega, ning selle pälvis Marianna Liik teosega „Maaalune”. Tegemist on eelsalvestatud helisid, elektroonikat ja akustilisi instrumente installatiivsesse poeetilisse tervikusse ühendava teosega, mis võlub oma kunstilise väljendusrikkusega.
Eesti Muusika Päevade ja LHV koostöö sai alguse 2016. aastal eesmärgiga tunnustada silmapaistvat Eesti heliloomingut, millel on potentsiaali kõnetada ka rahvusvahelist publikut. Laureaat pälvib 6000-eurose preemia ja klaasikunstnik Mare Saare loodud trofee. Lisaks toetab LHV konkurssi Noor helilooja, mis toimub kahes vanuserühmas.
„LHV uue heliloomingu Au-tasu on kujunenud üheks olulisemaks tunnustuseks Eesti nüüdismuusika maastikul. Meile on südamelähedane tõsta esile heliloojaid, kelle looming avardab kuulajate maailmapilti ja puudutab ühiskondlikult olulisi teemasid. On suur au toetada inimesi, kes oma teostega annavad kultuurile uue hingamise ning kõnetavad nii kodu- kui ka välismaal,“ ütleb Kadri Kiisel, LHV Panga juhatuse esimees, lisades, et sel aastal anti esmakordselt välja ka rahaline LHV innovatsioonipreemia – tunnustus heliloojale Marianna Liik teose „Maaalune“ eest, mille kaudu ta avardab muusika abil ühiskondlikku ja keskkonnateadlikku mõtlemist ning pakub värskeid vaatenurki.
Selle aasta konkursile esitati 51 uudisteost 32 Eesti heliloojalt, mille maailmaesiettekanded toimusid 2024. aastal. Kandidaate võisid esitada nii üksikisikud kui kollektiivid ja organisatsioonid. Töid hindas žürii koosseisus Märt-Matis Lill (Eesti Heliloojate Liidu esindaja ja žürii esimees), interpreet Kärt Ruubel, Eesti Muusika Infokeskuse esindaja Saale Kareda, dirigent Taavi Kull ning eelmise aasta laureaat Madli Marje Gildemann.
Varasemate laureaatide seas on olnud Liisa Hirsch, Toivo Tulev, Erkki-Sven Tüür, Helena Tulve, Märt-Matis Lill, Rasmus Puur, Jüri Reinvere, Ülo Krigul ja Madli Marje Gildemann. Lisainfo kõikide võidutööde kohta on leitav Eesti Heliloojate Liidu kodulehel.
Festival Eesti Muusika Päevad 2025 kannab pealkirja „SADA / 100“ ning toimub 25. aprillist 4. maini Tallinnas, Tartus ja Laulasmaal. Festival on pühendatud Eesti Heliloojate Liidu 100. aastapäevale ning toob lisaks uudisteostele fookusesse ka sajandi jooksul Eesti muusikaelu mõjutanud heliloojad. Kontserdid on jälgitavad festivali kodulehe veebikanali EMP TV ja Klassikaraadio vahendusel. Avaldamisele tuleb ka Eesti Heliloojate Liidu juubeliraamat „Elav. Helisev. Loov: Eesti Heliloojate Liit 100”. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Heliloomingu Arendusfond (EHA).
Konkursi LHV uue heliloomingu Au-tasu korraldaja on Eesti Heliloojate Liit koostöös Eesti Muusika Infokeskuse, Klassikaraadio ja ERR-iga. Preemiafondi toetab LHV.
