Laupäeval, 20. veebruaril möödub 10 aastat Peterburi Jaani kiriku taasavamisest ja tegevuse alustamisest kontserdisaalina. Juubelisünnipäeva puhul toimub eeloleval nädalavahetusel kirikus mitu pidulikku kontserti, mis teevad kummarduse Eesti heliloojatele.
Peterburi Jaani kirikul ja kogudusel on tähtis roll Eesti riigi sünniloo ja kujunemise juures. Peterburi, Venemaa kultuuri, teaduse ja intelligentsi keskus, andis hariduse ka paljudele toona vaesuses pead tõstnud eestlastele, kes nägid seal suuri arengu- ja igakülgse eneseharimise võimalusi. Eestikeelseid jumalateenistusi hakati Peterburis pidama Katariina Suure ajal 1787, Jaani kogudus loodi 1842. aastal ning Jaani kirik, millest kujunes eestluse keskus suurlinnas, õnnistati sisse 1860; projekteerijateks arhitektid Karl Z. von Schafhausen ja Harald J. Bosse.
Kiriku esimesed 70 aastat möödusid täisväärtuslikult, kultuuri- ja vaimulikku elu ühendades. 1917. aastal teostus eestlaste suurüritus majandusliku autonoomia saavutamiseks – rahumeelne marss Tauria paleesse 26. märtsil, mis oli Eesti Vabariigi sünni ettekuulutamise sündmuseks. Jaani kirikuga on olnud seotud Jakob Hurt, Jakob Kukk, Villem Reimann, Miina Härma, Ferdinand J. Wiedemann, Amandus Adamson, Johann Köler, Rudolf Tobias, Johannes Kappel, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Johan Laidoner jt.
1930.aastal kirik suleti ning lõhuti, ehkki õnneks mitte täielikult. Uus aeg algas selles ajaloolises hoones 1994. aastal: taastati Jaani kogudus ning kirik renoveeriti (2009–2011), nüüd juba sihtasutuse Eesti Kontsert osavõtul Eesti Vabariigi esindajana. „Kümne aastaga oleme Jaani kirikusse märkimisväärselt panustanud – Peterburis on tutvustatud eesti heliloojaid, interpreete, orkestreid ja koore. Siin on kontserte andnud paljud harrastuskoosseisud, tänu kellele oleme saanud häbenemata näidata meie kultuurikihi paksust ja taset,“ rääkis Eesti Kontserdi juht Kertu Orro.
Täna teenib selle erilise hoone kirikusaal Peterburi luteriusulisi eestlasi, aga samuti eesti keelt ja kultuuri nautivaid kohalikke elanikke, kelle hulgas on mitmeid rahvuseid. Samas toimub elav kontserdielu üle 200 kontserdiga hooajal. See on Peterburi üks parima akustikaga saale, kus eriti nauditava tulemuse saavutavad vanamuusikud, koorid ja kammerorkestrid; Jaani kiriku saalis on teretulnud ka džässikontserdid ning etendused. „Kirikust on saanud heas mõttes tõeline mitmekultuuriline keskus, kus kasutatakse rohkelt heli-, valgus ja videotehnikat. Rõõm on kohata siin paljusid andekaid Peterburi muusikuid ja kollektiive , kes on meie saali armunud. Koostöö paljude kutseliste kollektiivide ja organisatsioonidega tõstab meid võrdselt teistega selle suurlinna muusikaelu keskpunkti,“ lisas Orro.
Kiriku 160 aasta tähtpäeva ning taasavamise ja kontserdisaali 10. sünnipäeva puhul korraldab Eesti Kontsert koostöös Peterburi Severnaja Filharmooniaga eeloleval nädalavahetusel mitu kontserti. Laupäeval, 20. veebruaril toimuval juubelikontserdi astub üles D. Šostakovitši nimeline Peterburi Akadeemilise Filharmoonia Kammerorkester Maksim Aleksejevi juhatusel. Kavas on Jaan Räätsa, Artur Lemba, Heino Elleri ja Pjotr Tšaikovski teosed; viiulil soleerib Lev Klõtškov. Pühapäeval, 21. veebruaril järgneb pidulikule jumalateenistusele Vene vanamuusikaansambli kontsert, kavas on Arvo Pärdi, Miina Härma, Johann Valentin Mederi, Johan Sebastian Bachi ja Antonio Vivaldi looming. Solist on sopran Viktoria Jevtodjeva, kunstiline juht Vladimir Šuljakovski (viiul).
Fotol Peterburi Jaani kirik. Autor Gunnar Laak/Eesti Kontsert.
