11.septembril kell 19 alustab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Estonia kontserdisaalis 94. hooaega. Publik saab kontserti jälgida nii Estonia kontserdisaalis kui ka otseülekandena värske veebiplatvormi erso.tv ja Klassikaraadio vahendusel. Orkestri ees on uus peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts ning hooaega tervikuks ühendavad märksõnad on Ludwig van Beethoven, kelle sünnist möödub detsembris 250 aastat, ning revolutsioon, mille see muusikahiid oma isiku ja loominguga käivitas.
“See, et maailm Beethoveni 250. sünniaastapäeval just selline välja näeb nagu praegu, on tegelikult väga beethovenlik,“ räägib orkestri uus peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts. Ta mainib, et hooaega alustatakse Beethoveni 3. sümfoonia “Eroica” ja viiulikontserdiga ning kevadeks on kavatsus ette kanda kõik Beethoveni olulisimad sümfooniad. “Detsembris, täpselt Beethoveni ja muidugi ka ERSO sünnipäeva ajal, kõlab kontsertettekandena Beethoveni ainsa ooperi esmaversiooni “Leonore” Eesti esiettekanne. Ühtlasi kergitame saladuskatet faktilt, et Beethoven tegi koostööd Eestis tegutsenud teatriajaloo ühe skandaalseima figuuri August Kotzebuega,“ mainib Elts, tutvustades ühisprojekti muusikaakadeemia lavakunstikooli ja sümfooniaorkestri ning Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. “Ees on ootamas palju head muusikat, suurepäraseid dirigente ja soliste. On hea meel, et ERSO on olnud parimates võimalikes kätes ning et meil on ka edaspidi palju võimalusi osa saada aupeadirigent Neeme Järvi hiilgavatest kontsertidest ja musitseerimisest,“ lisab Elts.
Augustis tutvustasid ERSO ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tallinna võimalikku uut Helioru kontserdimaja, just sel põhjusel kannab ERSO üks kontserdisari nimetust “Heliorg“. See sari algab rahvusvahelise muusikapäeva galakontserdi ja preemiate tseremooniaga ning saab punkti kevadel ERSO 94. hooaja lõppkontserdiga “Grand final“, kus kõrvuti Beethoveni 9. sümfooniaga jõuavad esmakordselt Eesti publiku ette katkendid Jüri Reinvere värskeimast ooperist “Minona“.
Põnevaid ja läbikomponeeritud kavasid, säravaid soliste ja publiku poolt juba heakskiidetud dirigente on tulemas arvukalt. Avakontserdil pakub omapoolse interpretatsiooni Beethoveni viiulikontserdist Saksamaal elav Armeenia solist Sergei Hatšatrjan, oktoobris on ERSO ette oodataDeniss Matsujevit, kelle esituses kõlavad kõik kolm Tšaikovski klaverikontserti. Brahmsi viiulikontserti kuuleme noore viiulivirtuoosi Daniel Lozakovichi esituses, maailma tšellosolistide paremikust jõuavad ERSO ette Steven Isserlis ja Alban Gerhardt, kelle esituses kõlab vastavalt Dvořáki ja Schumanni tšellokontsert. Korraldajatel jääb praeguses olukorras üle vaid loota, et kõik kutsutud solistid ja dirigendid ikka saavad Eestisse esinema tulla. Omalt poolt tagatakse korrektne turvanõuete järgimine, kõik välismaalt saabujad teevad koroonatesti.
Eesti solistidest astuvad lavale Ivari Ilja Chopini 2. klaverikontserdiga, Martin Kuuskmann Tüüri fagotikontserdiga, lauljad Aile Asszonyi, Kai Rüütel, Mirjam Mesak, Mati Turi, Juhan Tralla jt.
Uude hooaega on paigutatud mitmed kevadel eriolukorra tõttu ära jäänud kontserdid, nende hulgas juba järgmisel nädalal toimuv multimeediakontsert, kus Olari Eltsi juhatusel jõuab siinse publikuni Ameerika ühe mõjukaima helilooja Steve Reichi uusim looming. Kontserdi alguses antakse juba viiendat korda üle Heliloojate Liidu algatatud Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia.
Uue algatusena pandi alus eratoetuste kogumisele heliloomingu tellimiseks Kultuuripartnerluse SA vahendusel, mille juhataja Meelis Kubitsa sõnul on heliloomingu tellimistes osalemine veel üks suurepärane võimalus toetada Eest kultuurieksporti. ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik märgib, et heliloomingule õla alla panemine annab võimaluse toetada just kõige olulisemaid inimesi meie kultuuris – loojaid. “Heliloomingu tellimises osalemisega saab toetaja panustada ajalugu mõjutavasse protsessi, sest valminud heliteos jääb Eesti kultuurilukku ja kõlab ka aastakümnete ning aastasadade pärast,” lisab Hallik. Esimese projektina tellitakse nelja orkestri koostöös Erkki-Sven Tüürilt teos sümfooniaorkestrile ja metsasarvekvartetile German Hornsound, millest kujuneb helilooja 10. sümfoonia. Tellimuse esitavad ERSO, Berliini Konzerthaus-orkester, Hongkongi Filharmoonikud ja Bochumi Sümfoonikud.
Alates septembrist lubab Vabariigi Valitsus saalid täita vastavalt tavapärasele saalikohtade arvule. Vaatamata sellele ei müü ERSO pileteid täissaalile, vaid lisab neid müüki lähtuvalt ohutasemest. Orkestri korraldusmeeskond töötab selle nimel, et publikule tagada meeldejääv kontserdielamus igas olukorras.
Olari Elts on avara rahvusvahelise haardega dirigent, kelle kirg koostada ja juhatada väga omanäolisi ja põnevaid kontserdikavasid on toonud talle tunnustuse üle maailma. Olari Eltsi esimene kontsert koos ERSOga “City Life” toimus 1998. aastal, kavas oli John Adamsi, Steve Reichi ja Eino Tambergi looming. Koostöö ERSOga muutus tihedamaks aastal 2007, kui Eltsist sai orkestri peakülalisdirigent. Alates hooajast 2020/21 on Olari Elts ERSO peadirigent ja kunstiline juht.
Olari Eltsi lavapartneriteks on Leipzigi Gewandhaus-orkester, Soome Raadio Sümfooniaorkester, Taani Rahvusorkester, Rotterdami Filharmoonikud, Hollandi Raadio Sümfooniaorkester, BBC Sümfooniaorkester, Birminghami Linnaorkester, Dublini RTÉ Orkester, Weimari Riigikapell, Prantsuse Raadio Sümfooniaorkester, Seattle’i Sümfooniaorkester, Yomiuri-Nipponi Sümfooniaorkester, Prantsuse ja Lyoni rahvusorkestrid, Luksemburgi Filharmooniaorkester, Budapesti Festivaliorkester, Ottawa Rahvusliku Kunstikeskuse Orkester, Yomiuri-Nipponi Sümfooniaorkester, Seouli Filharmooniaorkester, Melbourne’i Sümfooniaorkester jt.
Tähelepanu ja tunnustust on pälvinud ka Olari Eltsi plaadistused. 2013. aastal alanud Elleri muusika esitamine ja salvestamine koos ERSOga on leidnud väljundi kahel Soome plaadifirma Ondine märgi all ilmunud CDplaadil (2018 ja 2019), millest värskeim pälvis hiljuti aasta klassikaalbumi tiitli Eesti muusikaauhindade jagamisel. Aasta tagasi võitis sama tiitli Eltsi dirigeerimisel salvestatud Erkki-Sven Tüüri autoriplaat (Ondine, 2018). Ta on teinud koostööd ka plaadifirmadega BIS ja ECM ning salvestanud muusikat koos Tapiola Sinfonietta, Helsingi Linnaorkestri ja Viini Sümfoonikutega.
Ooperidirigendina on Olari Elts juhatanud Tšaikovski “Jevgeni Oneginit”, Mozarti “Don Giovannit”, “Idomeneod” jm. Ta on publiku ette toonud ka mitmed žanriülesed projektid, sh koostöös Teater NO 99ga valminud Mendelssohni-Shakespeare’i projekti, mis jõudis ka Berliini Konzerthausi lavale, ning Bernsteini 100. sünniaastapäeva puhul live-muusikaga ette kantud filmi “On the Waterfront”.
Alates aastast 2018 on Olari Elts Kymi Sinfonietta kunstiline nõustaja. Aastail 2001–2006 oli ta Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri peadirigent, 2006–2012 Bretagne’i Orkestri kunstiline nõustaja, 2007–2010 Šoti Kammerorkestri ja 2011–2014 Helsingi Linnaorkestri peakülalisdirigent. 1993. aastal asutas ta NYYD Ensemble’i. 2017. aastal pälvis Olari Elts säravate ja kaalukate ülesastumiste eest nii kodu- kui välismaistel lavadel ning eesti heliloomingu edendamise eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
