Laupäeval algab igakevadine eesti heliloomingu paremikku tutvustav festival Eesti Muusika Päevad. Tänavu 35. tegevusaastat tähistavate Eesti Muusika Päevade (EMP) keskmes on sümfoonilised suurvormid. Festival toimub 5.–11. aprillil 2014, tegemist on vanima seni tegutseva muusikafestivaliga Eestis.
Festival avatakse linnarahvale laupäeval, 5. aprillil vaatemängulise üllatusaktsiooniga, milles teevad kaasa Tallinna Ülikooli Sümfooniaorkester Martin Sildose juhatusel, Nõmme Muusikakooli Sümfooniaorkester Jüri-Ruut Kanguri juhatusel ja Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, dirigent Ott Kask. Festivali ametlikud avasõnad öeldakse kell 14.30 Viru keskuses. Orkestreid saab kuulda kell 13.o0 Solarises, kell 14.00 Kristiine keskuses ja kell 14.30 Viru keskuses.
Festivali avakontserdil kõlab esiettekandes Toivo Tulevi suurejooneline teos “Lamentatsioonid”, mille kannavad ette Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester koos solistidega Daniel Reussi dirigeerimisel laupäeval, 5. aprillil kell 19 Niguliste kirikus. Tulevi teos tugineb Heebrea alfabeedil, “Jeremia nutulaulude” I osa ladinakeelsel tekstil ja “Dhammapada” Juan Mascaró ingliskeelsel tõlkel.
Eesti Muusika Päevadel, mis on üks tähtsamaid uue heliloomingu tellijaid Eestis, on tänavu kavas veel hulk uusi sümfoonilisi teoseid. Märt-Matis Lille uudisteoses “Põhjanaela paine” astub solistina üles armastatud saami joiguja Wimme, Mirjam Tally “Déjà vu” uues versioonis on solist Islandi harfimängija Gunnhildur Einarsdóttir ning Helena Tulve uudisteoses “Südamaa” klaverile ja orkestrile soleerib meie oma tunnustatud pianist Mihkel Poll. Kolme õhtu peale on jaotatud Tõnis Kaumanni uudisteose “Three Tails” esiettekanne. Rahvusooper Estonia jõududega saab esiettekande Margo Kõlari vokaalsümfooniline teos “Läbi varjude oru”. Ootusärevust tekitavad Liis Viira heliluuletus “Tähevaikus” sümfooniaorkestrile ning Monika Mattieseni “meng-leng-geleng” lugejale, orkestrile ja live-elektroonikale. Kodusesse Estonia kontserdisaali jõuab ka Erkki-Sven Tüüri sümfoonia “De Profundis”, mille maailmaesiettekanne toimus novembris Helsingis. Tatjana Kozlova-Johannes on koostöös videokunstnik Tarvo Hanno Varresega EMP-ile loonud teose “Betweenland”.
Kõrvuti uute teostega kõlab Eesti suurvormide klassika Heino Ellerilt, Eino Tambergilt, Arvo Pärdilt, Raimo Kangrolt, Erkki-Sven Tüürilt, Gustav Ernesaksalt ja Eugen Kapilt. Võrreldes esimese ulatusliku festivaliga 1979. aastal (tollal Nõukogude Eesti Muusika Festival) kattuvad kontserdikavades seitsme helilooja nimed.
Kunstilised juhid Timo Steiner ja Ülo Krigul selgitavad: „Eesti heliloojatel ei ole väga palju võimalusi kirjutada teoseid sümfoonilistele koosseisudele, ammugi pole ühel fesitvalil tihti võimalusi nii palju suuri teoseid palju koos esitada.“
Festivalil osalevad Eesti suuremad orkestrid nagu Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Vanemuise sümfooniaorkester, Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja Pärnu Linnaorkester, lisaks Tallinna Kammerorkester. Iga sümfooniakontserdi eel kõlavad kammerteosed, mille esitajad pärinevad suuresti samal õhtul esinevast orkestrikoosseisust. Nende uudisteoste autorid on Mirjam Tally, Pärt Uusberg, Maria Kõrvits ja Islandi päritolu Páll Ragnar Pálsson.
Eesti Muusika Päevad jätkab traditsiooniliselt ka EMTA tudengitest heliloojate ja päris noorte kompositsiooniõpilaste loomingute tutvustamist.
Reedel 11. aprillil kuulutatakse välja traditsioonilise Eesti Muusika Päevade preemia laureaadid.
Festivali kontserdid toimuvad mitmetes Tallinna kontserdipaikades: Estonia kontserdisaalis, Niguliste kirikus, Lennusadamas, Kanuti Gildi SAALis, Kultuurikatlas ja Inglise Kolledžis.
Alates 1979. aastast peetud festivalil Eesti Muusika Päevad saab kuulda eesti heliloojate värskeimat loomingut, kava hõlmab mitmesugustest žanritest tuntud muusikuid ja ühendab eri kunstivorme.
Festivali kava ja lisainfo siit
Fotol helilooja Margo Kõlar. Foto autor: Taniel Kirikal
