10.märtsist kuni 9. aprillini toimuvad Tallinnas, Riias ja Vilniuses Baltimaade esindusorkestrite külaliskontserdid. Esmakordne suurejooneline ettevõtmine ühendab üheksat sümfooniakontserti Eesti, Läti ja Leedu pealinnades ning kannab nimetust Baltimaade sümfooniaorkestrite festival (Baltic Symphony Festival).
ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik: “Festivali üks eesmärke on luua tihedamaid sidemeid orkestrite vahel. Kuulatakse üksteise kontserte ning juhtkondade tasemel toimuvad arutelud muusikaelu hetkeseisust naaberriikides. Esmakordselt on kõigi külaliskontsertide korraldajate rollis sümfooniaorkestrid ise. Orkestrite jaoks teeb festivali huvitavaks üksteise kodusaalides esinemise võrdlusmoment. Publikul on võimalik võrrelda ERSO kõla Läti ning Leedu orkestrite kõlapildiga,” ütleb Hallik.
Iga kontsert algab oma maa ühe kuulsa helilooja teosega. Eesti muusikat esindab möödunud aastal 80. sünnipäeva tähistanud Arvo Pärdi “Cantus Benjamin Britteni mäletuseks” ja Läti muusikat 16. aprillil 70-aastaseks saava Pēteris Vasksi “Lauda”. Leedu muusikast kõlab Mikalojus Konstantinas Čiurlionise sümfooniline poeem “Metsas” ning Leedu orkestri kontsert Tallinnas toimub Orkestreid juhatavad peadirigendid: ERSOt Neeme Järvi, Läti Rahvusorkestrit Andris Poga ja Leedu Riiklikku Sümfooniaorkestrit nii peadirigent Gintaras Rinkevičius kui teine dirigent Martynas Staškus.
Baltimaade Sümfooniaorkestrite festivali avab Leedu Riikliku Sümfooniaorkestri kontsert Estonia kontserdisaalis Leedu Vabariigi taasiseseisvumispäeval, 11. märtsil. 1988. aastal loodud orkestri asutaja ja peadirigent on Gintaras Rinkevičius, orkestri koduks on Vilniuse Kongresside Palee kontserdisaal.
Tallinnasse tuuakse kava 20. sajandi alguse teostest, kus lisaks Čiurlionise teosele kõlab Stravinski balletimuusika “Kevadpühitsus” ja Raveli klaverikontsert vasakule käele. Solist on kõrge rahvusvahelise tähelennuga Läti pianist Vestards Šimkus, kes soleerib maailma parimate orkestrite ees, esineb mainekates kontserdisaalides ning on korduvalt lummanud ka Eesti publikut, pälvides pärast 2005. aastal toimunud edukat Jaapani-turneed koos Tallinna Kammerorkestriga ka Eesti Vabariigi Valgetähe ordeni. Paavo Järvi: “Vestards Šimkus on nähtus omaette! Ta on väga isikupärane, enesekindel ja tehniliselt briljantne. Võidakse rääkida klassikalise muusika ajastu lõpust, aga kui kuuled Šimkuse esinemist, võid olla kindel, et klassikalise muusikaga on kõik väga hästi.” Orkestrit juhatab Martynas Staškus, kes lisaks regulaarsele koostööle Leedu Riikliku Sümfooniaorkestriga on juba 20 aastat töötanud Leedu Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris ning olnud ka selle peadirigent.
Läti Rahvusorkestri ja ERSO ajaloos võib leida mitmeid paralleele: mõlema asutamisaastaks on 1926, mõlemad said alguse äsja asutatud raadiote juurde loodud väikesest kammeransamblist ning tegutsesid ka täismõõduliseks orkestriks kasvades pikalt raadioorkestrite nime all. Läti esindusorkester kannab rahvusorkestri nime alates 1990. aastast ning nende kodusaal asub Riia ajaloolises Suurgildi hoones. Läbi aegade on oldud tihedates sidemetes ka Eesti dirigentidega: aastail 1990–94 oli Läti Rahvusorkestri peadirigent ja kunstiline juht Paul Mägi, aastail 2001–06 Olari Elts.
Tallinnas juhatab Läti Rahvusorkestrit peadirigent Andris Poga, kes on selles ametis kolmandat hooaega. Ta on pälvinud Läti riikliku muusikapreemia, võitnud esikoha Jevgeni Svetlanovi nimelisel dirigentide konkursil Montpellier’s ning juhatanud selliseid nimekaid orkestreid nagu Pariisi orkester, Prantsuse Rahvusorkester, Bostoni sümfooniaorkester, NHK sümfooniaorkester Jaapanis. Leipzigi Gewandhaus-orkester, Peterburi Filharmoonikud jpt. “Paarist taktist piisas: me teadsime, et tegemist on täiesti erakordse dirigendiga. /…/ Andris Poga on meisterliku suurvormitunnetusega, oskab esile tuua peensusteni viimistletud detaile ning kasutab laia dünaamilist skaalat.” (Didier van Moere, Concertonet).
Beethoveni viiulikontserdis soleerib Eva Bindere, kes on esinenud solistina kõigi Läti orkestrite ees ning on paljude välisorkestrite hinnatud külaliskontsertmeister. 15 aastat mängis ta esimest viiulit Balti riikide kammerorkestris Kremerata Baltica, mille koosseisus on ta andnud kontserte kõikjal maailmas ning esinenud selle ees korduvalt ka solistina. Tema soleerimisel salvestatud Kremerata Baltica CD “After Mozart” võitis 2002. aastal Grammy-auhinna parima väikese ansambli kategoorias. Üle kümne aasta on Bindere mänginud esimest viiulit keelpillikvartetis Euphonia.
